modernism: 1) on optimistlik elufilosoofia mis a) usub inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva keskkonna kohta, b) usub, et inimesed suudavad neid teadmisi kollektiivselt rakendada, et muuta elu paremaks; modernismi optimismi märksõnad: progress, areng, emantsipatsioon, avangard, vaimuvalgus 2) on globaalne filosoofia (industriaal ja postindustriaalühiskonna teooriad käsitlesid vaid arenenud ühiskondi); kolonialism mõjus arengumaadele (3. maailm) positiivselt, ameerika demokraatiamudelit tuleb eksportida kolmandasse maaailma (neid ,,poliitiliselt moderniseerida") 3) on tulevikku suunatud; erinevalt traditsioonilisest kultuurist ütleb modernistlik kultuur otsustavalt lahti minevikupärandist ja vanadest kommetest; väärtuslik see, mis uus ja progressiivne; väärtused seega suhtelised postmodernism: Ei ole modernismi jätkuks! Seob vaid väärtuste suhtelisuse idee, mis arendatakse äärmuseni. 1) on pessimistlik: a) kultuuriline pessimism
sümboolsed liikmed teisest erakonnast. See aga tähendab, et teine erakond saab valitsuses tunduvalt vähem kohti kui proportsionaalse põhimõtte järgi võiks eeldada. (Lijphart, 2009, lk. 111-114) Arvestades asjaolusid, et USA valitused on oma olemuselt enamasti üheparteivalitsused, riigis kehtib majoritaarne valimissüsteem ning domineerivad on kaks parteid, võiks nende tunnuste põhjal oletada, et Ameerika Ühendriikide puhul saab kasutada Westminsteri demokraatiamudelit (Lijphart, 2009, lk. 27-30). Tegelikult see siiski nii pole, kuna mõlema mudeli nii Westminsteri kui konsensusliku demokraatiamudeli kasutamine on presidentaalsete süsteemide puhul üleüldiselt raskendatud ega võimalda riike selgelt eristada. Küll aga võib öelda, et USAs on kohati Westminsteri mudelit peetud väga asjalikuks. Nimelt väljendas kunagine president Woodrow Wilson oma kirjutistes kord arvamust, et ehk võiks ka Ühendriigid kaaluda
annaabi.ee 
