Praegusel ajal on demokratiseerida lihtsam tänu EL-ile kes aitab majandusraskuset üle ja toetab ka muudes asjades. Riigid kes on vastu võetud teevad suuri edusamme ja süvendavad demokraatiat. Kolmandaks probleemiks on saanud aga kihistumine, mis põhimõtteliselt kommunismis puudus. Toetudes Marxi Lenini teooriale, kus enamus majandust oli monopoliseeritud oli see suhteliselt välistatud. Tänapäeval on aga kihistumine suur probleem, mis üha süveneb. 3) Milline demokraatiamudel Sulle kõige enam sümpatiseerib? Kas otsedemokraatial on tänapäeva ühiskonnas kohta? Põhjenda oma arvamust. Raske on leida asja, mis läbinisti meeldib ja kus ei le ühtegi vastumeelset argumenti. Minu jaoks kaldus kaalukauss Rosseau arendatud arengu-demokraatia poole. Otsustavaks sai inimese kui indiviidi ja kogukonna kaasamine riigijuhtimisse. Olen nõus Rosseau mõttega, et lõppkokkuvõttes on ju demokraatia siiski vahend, mille kaudu inimesed võiksid saavutada
harmooniast. (Olenko, Toots, 2005, lk 63) Võimule saab vähemus ehk eliit, kui demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse ehk rahva huvidega (Olenko, Toots, 2005, lk 63). 5 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL 2.1. Liberaalne demokraatia „Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele.“ (Demokraatia liigid, 2004) Liberaalne demokraatiamudel kujunes paralleelselt liberalismi levikuga (Toots, 2005). Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. Seadusega tunnistati seadusevastaseks kuninga õigus vabastada alamaid teatud juhtudel seaduse täitmisest, samuti kuninga õigus võtta makse ja pidada alalist sõjaväge ilma parlamendi loata.
annaabi.ee 
