* on riigi tegutsemise aluseks. Seaduste liigid : Inimesest sõltumatud(loodus füüsika.. Inimeste kirjat. (õigusnormid) ...Kirjutamata (morraal, käitumistavad) KodanikuAktiivsus- tegevus mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus. ...Majandus- ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine. Demograafia teadusharu mis tegeleb rahvastiku uurimisega. Perekond- Kõige väiksem sotsiaalne üksus. Leibkond- Ühes majas ja korteris elavad inimesed kes pole sugulased. Demograatlikus riigis ei suruta inimese eripära alla. Vastupidiselt diktaktuurile. Pluralistlik ühiskond- e mitmekesisisus, mitmesuguste ideede arvamuste ja organistasioonide olemasolu ühiskonnas. Rahvuslik identeet- rahva ühised traditsioonid. Null tolerantsus- täielik mittesallivus. Integratsioon- võõrasse ühiskonda sulandumine oma keele ja kultuuri säilitamisega. Rassid: europiidne, mongoniidne, negriidne. Avalik sektor- poliitika- riik. Erasektor(tulundus) majandus- turg
tõekspidamiste või tegude allasurumine. Inimene ei saa olla vaba ja võrdõiguslik. Pole ühtegi põhjust, mis ühel täiskasvanul peaks olema võim teise üle, isegi viimase kuuldes. 21. Arahistlik kord ja ühiskond ,mis toetuks ...välisedväärtused muutuksid sisemisteks ja väslist kontrolli asendab sisemine kontroll. 22.Iseloomusta arahisti vägivalla eetika. Vägivald on väärt vägivalda st. Kui rahva riik kasutab vägivalda, siis ta on ära teeninud kättemaksu. Demograatlikus ühiskonnas on süüdi nende arvates rahvas ise, sest valib oma esindajad ja anarhistid vastavad kes ei ole meie poolt on meie vastu ja sellega saab õigustada ka süütute hukkumist. Vägivald on lubatud enese kaitseks. Teiseks vägivalla õigustuseks on väide- eesmärk pühitseb abinõu. Kui eesmärk on õilas, siis tema saavutamiseks on lubatud ka kõik vahendid ka vägivald. Riik leitab ennast õigusliku moraalse ideoloogia, mis kuulutab
Samavõrd mõistetav on ka see, et kommunikatsiooni oskuslikult ära kasutades saab võimu kunstlikult luua tekitada tunde võimu kohalolust, võimukusest. Lasswell on 1958. aastal väitnud: «Poliitika uurimine on mõjukuse ja mõjukate rolli mõtesamine.. mõjukad on need, kes saavad suurema osa sellest, mida on saada. Tähtsamad väärtused on lugupidamine, sissetulek ja turvalisus. Need, kes saavad nimetatud hüvedest suurema jao, on eliit, ülejäänud aga mass.» (Palmaru 2003:42) Demograatlikus, eriti aga bürokaatlikus ühiskonnas sõltumata riigikorra täpsest nüansirikkusest ja võimunurkade teravusastmest räägitakse tavavõimu, riigivõimu, võimutsejate valguses ka neljandast võimust ehk meediavõimust. Liites kommunikatsiooni ja võimu teistpidi kokku, on mõistetav, et planeeritud, hästi organiseeritud, ette kavatsetud ja taustauuringutega teadlikuks muudetud kommunikatsioon võib teist pidi ka võimu nõrgestada, kõigutada või lausa kukutada.
annaabi.ee 
