aeglane kasv või isegi kahanemine. Pereplaneerimise meetodid lubavad sündimust reguleerida. Abiellumine, seksuaalsuhted ning laste sünd pole tihedalt seotud. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb , inimesed elavad vanemaks, vanurite osakaal tõuseb 20-25 %-ni. Suremuse üldkordaja tõuseb. Surmapõhjused on stabiilsed. Rahvastiku vananemine Prognoositakse , et 25 aasta pärast on igast neljast Eesti elanikust üks vanem kui 60 aastat. See muudab ühiskonda. Riigid valmistuvad demograafilisteks muutusteks, tõstes inimeste enda vastutust oma pensionieapõlve sissetulekute eest, nihutades pensionipõlve hilisemasse vanusesse. Kuna vanade inimeste tervis on noorte omast kehvem, siis on oodata arstiteenuste vajaduse suurenemist ja arstimiste tarbimise kasvu. Kuna naised elavad meestest kauem, siis on tulevane ühiskond naiste kujundada. Traditsioonilin Demograafilise Demograafilise Kaasaegne
Pereplaneerimine. Abielu ja laste sünd pole enam nii tihedalt seotud. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, vanurite oma suureneb, sest keskmine eluiga tõuseb. Seega suremuse üldkordaja suureneb. Rahvastiku vananemine: Eesti rahvastikuprognoos näitab, et kui rahvastikuprotsessid jäävad sellisteks nagu praegu, on 25 aasta pärast igast neljast eestlasest 1 üle 60 aasta vana. See muudab oluliselt ühiskonnapilti. Riigi peavad valmistuma (ja teevadki seda) demograafilisteks muutusteks, tõstavad inimeste vastutust pensioniea sissetulekute suhtes, nihutavad pensioniiga edasi. Rahvastiku vananemisel on oodata suuremat arstiabi vajadust, suuremat arstimite tarbimist. Kuna naised elavad kauem kui mehed, siis on tulevikuühiskonnas naistel väga suur tähesus. Demograafilise siirde kulg: Algus, kulg ja tempo varieeruvad riigiti. Eri riigid on tänapäeval erinevates rahvastikuarengu etappides. Euroopas algas 18. Saj., P
aeglane kasv või isegi kahanemine. Pereplaneerimise meetodid lubavad sündimust reguleerida. Abiellumine, seksuaalsuhted ning laste sünd pole tihedalt seotud. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb , inimesed elavad vanemaks, vanurite osakaal tõuseb 20-25 %-ni. Suremuse üldkordaja tõuseb. Surmapõhjused on stabiilsed. Rahvastiku vananemine Prognoositakse , et 25 aasta pärast on igast neljast Eesti elanikust üks vanem kui 60 aastat. See muudab ühiskonda. Riigid valmistuvad demograafilisteks muutusteks, tõstes inimeste enda vastutust oma pensionieapõlve sissetulekute eest, nihutades pensionipõlve hilisemasse vanusesse. Kuna vanade inimeste tervis on noorte omast kehvem, siis on oodata arstiteenuste vajaduse suurenemist ja arstimiste tarbimise kasvu. Kuna naised elavad meestest kauem, siis on tulevane ühiskond naiste kujundada. Demograafilise ülemineku kulg Põhja-Ameerikat ja suuremat osa Euroopa riike iseloomustab kaasaegse rahvastiku tüüp.
annaabi.ee 
