ilusaid asju, kuid tihtipeale need ei rakendu tegudes. Sellised täitmata lubadused on kui valetamine valijatele ning see teeb nendest poliitikutest valelikud inimesed. Kui nad käituksid vastavalt oma sõnadele, siis arvaksid ka teised inimesed neist paremini ning poliitika ei oleks nii kahepalgeline. Olen vaadanud poliitikute debatte ning ka seal oli liiga palju seda suure mulla ajamist. Väitlemine on aus asi, mis toetub faktidele, kuid nemad proovivad toetust saada demogoogia abil, mis on vale. Mina arvan, et inimest, kes on konkreetne, võib usaldada rohkem kui seda, kes keerutab. See konkreetne inimene rakendab oma lubadused tõenäoliselt ka tegudesse. Poliitikute puhul tuleb vaadata ikka nende tegusid, mitte öeldud sõnu. Elust saab tuua piisavalt näiteid selle kohta, et tegudel on suurem tähtsus kui sõnadel, sest teod näitavad konkreetsust ning enne tegutsemist peab ikka mõtlema. Sõnasid on kergem
seda). Althusser: ,,kuidas on võimalik ideoloogiale vastu seista?" Althusser ei näe viise, kuidas sellele vastu seista. Ideooogia erijoon on see, et ta esitab kõik küsimused vastatuna, ta on suletud süsteem. Selleks, et ideoloogi saaks töödada, peab ta välistama need küsimused, mis ei sobi selle mudeliga. Ideloogine mudel on nagu poliitku pressikonverents: poliitik ütleb, et nii ei saa küsida (demogoogia võte). Althusser soovitab ideloogia ideloogilisele mudelelile lähendenda viisil mis ei uuriks seda. Me peame tekste uurima teisiti. Me peame ühseõngaga lugema teksti mitte aind selle pilguga, et mis seal on vaid et ka mis sealt puudub. Althusseril oli sellejaoks oma termin ,,lecture symptomale" ehk sümpaatiline lugemine ehk siis teatud tõlgendus loogikale. See toimus kahel tasandil: 1. Teksti enda lugemine 2
annaabi.ee 
