Mõlemad pooled üritasid välja töödata uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. 1952a katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva, vesinku ehk termotuumapommi. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. Ameerika Ühendriigid: Läänemaailma võimsamaks riigiks tõusis USA. Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseeruda oma armee ning taastada rahuaegne majandus. Kommunismi leviku pidurdamisest sai 1950a algul Ühendriigid sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. Sisepoliitika väljendus see nn makartismina, mis kujutas endast senaator Joseph algatatud kampaaniat kommunistde või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametistest. Saksa majandusime: Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendriikide, Inglismaa ja Prant vahel okupatsioonideks
augustil 1945 visati tuumapomm Hiroshimasse ja kolm päeva hiljem visati tuumapomm Nagasakisse. Jaapan ikkagi ei tahtnud allaanda ja seetõttu andis Truman käsu pommitada Tokyot 13. augustil ning 15. augustil otsustas Jaapan allaanda. Trumani otsuse üle, visata tuumapomm Jaapanile, vaieldi aastaid hiljem, aga Truman jäi endale kindlaks ja ütles, et tuumapomm päästis paljusid USA noorte ja Jaapani noorte elusid. Pärast Teist maailmasõda ei saanud kohe peatada sõjatehnika toodangut ja demobiliseeruda, sest see oleks võinud viia USA majanduskriisi tööpuuduse tõttu. Inflatsioon kasvas USA 6%-dini kuus. 1946. aastal toimusid streigid, kus tuli kokku üle 800 000 inimese. Farmerid ei tahtnud müüa teravilja odavalt, kuni valitsus maksab neile rohkem. Teravilja oli vaja Euroopale, sest seal oli pärast Teist maailmasõda näljahäda. Kõik need probleemid vähendasid Trumani populaarsust rahva seas ning 1946. aasta valimistel said vabariiklased kontrolli Kongressis. Trumani
annaabi.ee 
