Kuidas muutuvad näidendi käigus Demetriuse ja Lysanderi suhted? Kogu teose jooksul Demetriuse ja Lysanderi suhted on väga pingelised ja teravad. Näidendi alguses kaks noored aadlikud Lysander ja Demetrius taotlevad ühe ilsuvaim neiu Ateenas, Hermia, poolehoidu. Seejärel nende vahel on alati olemas võistlus ja ninaving. See fakt, et Hermia keeldub abiellumast talle isa poolt valitud Demetriusega, sest armastab Lysandrit, kindlasti annab Lysanderile priveleegi. Kui Demetrius saab teada Helena käest, et Hermia ja Lysander
vead.Teoses jutustab ka ühepoolsest armastusest ning kuidas mitu meest armastavad sama naist. Teos on naljakalt utoopiline.Oleks ju hea kui keegi võluks ja armastus leiaks silmapilkselt vastuarmastuse,kuid kahjuks on see nii ainult unistustes.Teoses on ajatud probleemid:ühepoolne armastus,armukolmnurk,armukadedus jne.Need probleemid ei kao kuhugi ja raamatust saab võibolla mõni inimene lohutust,positiivsemat mõttelaadi oma muredele. Ühepoolne armastus kajastub Helena ja Demetriuse vahel.Helena armastab Demetriust,kuid Demetrius pole naisest huvitatud.Ning omakorda Demetrius armastab Hermiat,kuid naine pole mehest huvitatud.Hermia isa isegi ähvardas naist et kui Demetriusega ei abiellu,läheb tal halvasti. . Helena kadestas Hermia ilu ja tema sära, kuna tahtis ise ju Demetriusele meeldida. Demetrius aga ei teinud Helenast väljagi ja tõukas ta eemale samal ajal Hermiat taga ajades. Armukolnurk valitses Hermia ,Lysandri ja Demetriuse vahel.Kuigi Hermia polnud
Helena avaldab Dermetriusele armastust. Teises tseenis piisutab Obreon Titaniale lille mahla silma. Puck paneb Lysandrile võlurohtu silma. Lysander ärkab, näeb Helenat ja võlurohu jõul armub temasse. 3) Kolmandas vaatuses teevad Quince, Bottom, Snug, Flute, Snout ja Starveling metsas tamme all näidendi proovi. Puck hirmutab teised mehed peale Bottomi ära. Titania märkab eesli pega Bottomit ja armub temasse. Teises vaatuses on Hermia, Helena, Lysandri ja Demetriuse vahel suur segadus, Lysander ja Dermetrius lähvad tülli. Puck matkib poiste hääli, et need tema järel metsas jookseksid. Lõpuks jäävad nõlvakule kõrvuti magama Lysander ja Hermia ning Demetrius ja Helena. Puck niisutab võlulille mahlaga Lysandri silmi. 4) Neljandas vaatuses niisutab Obreon uuesti Titania silmi. Theseus, Hippolyta ja Egeus on metsas, Egeus märkab maas magavaid Lysandrit, Demetriust, Helenat ja Hermiat. Theseus kutsub noored endaga lossi kaasa
Mets kui motiiv ja sümbol. Tooge näiteid. Loodus ja mets on näidendis taustaks, mis armastust elustab. Looduses (metsas) ei kehti ranged seadused ja piirangud. Humanistina õigustab Shakespeare noorte inimeste loomulikke tundeid, nende armastuse vabadust. Konflikt sünnib loodusest tulenevate loomulike seaduste vastuolust ühiskondlike normide ja keeldudega (Hermia isa tahe vs. tema armastus ,,vale" noormehe Lysanderi vastu; mängus on ilmselt isa varanduslik huvi Demetriuse suhtes). Põgenedes metsa eiravad Hermia ja Lysander neid norme, aga samas ka terve mõistuse norme. Nagu lausub Bottom, ,,ei hoia mõistus ja armastus tänapäeval hästi ühte," viidates jällegi uuele, humanistlikule lähenemisviisile (,,tänapäeval"). Mets on ka täis fantastilisi olendeid (nagu Titania ja teised haldjad) ja elemente. Metsas vabanevad tegelased välistest "tsiviliseeritud" kommetest, vallandub nende tõeline loomus
· Orjad perekondlikel või isiklikel põhjustel. Orvud, vanemad müüsid lapse maha, rahalised raskused. · Orjade järglased Orjaks saamise võimalus pidev. Ori oma päritolult võis olla kõrgem kui see, kelle juurde ta sattus. Mida aeg edasi, seda enam esines tendents, et ori oli mitte-kreeklane, kuid võis siiski seda olla AGA ta oli pärit teisest linnriigist. Alates 594 eKr ei saanud ateenlane enam oli Ateenas olla. Kreeklaste etniline positsioon tõusis. Demetriuse rahvaloendus Ateenas (317/316 eKr): 21 000 meeskodanikku, 10 000 täiskasvanud meessoost võõrast ja 400 000 orja. Kaudsete allikate põhjal arvatakse siiski , et Ateena polise elanike koguarv võis siiski olla 140 tuh. Enamasti orje siiski 15-20%. Kogu elanikkonnast, Kõige esimene teos on Homerose teos. Homerose põhjal on tehtud järeldus, et kreeka arhailiselt per oli orjade seisund veel raskem ja isandate võim absoluutsem kui klassikalisel per
annaabi.ee 
