Alates Alzheimeri tõve diagnoosimise algusaastatest on täheldatud, et kõrge vanuse ja ka Alzheimeri tõve korral on eesaju kolinergiline süsteem, eriti basaalse eesaju projektsioonis, kahjustustunud või leidub seal kõrvalekaldeid normist. Seejuures leitud kahjustuse ulatus üldjuhul korreleerub kognitiivse funktsiooni häire raskusastmega. Sellised leiud viisid kolinergilise hüpoteesi väljakujunemiseni. Kolinergilise hüpoteesi kohaselt on dementsia-laadse käitumise põhjuseks häire kolinergilise süsteemis, täpsemalt eesaju basaaltuuma degeneratsioon. Suurim kolinergilise aktiivsuse vähenemine leiab aset temporaalsagaras, kus paikneb ka hipokampus. Hipokampus on oluline uue informatsiooni talletamisel ja eelnevalt talletatud informatsiooni kasutamisel. Hipokampus on ka sellepärast üks Alzheimeri tõve primaarseid sihtmärke. Atsetüülkoliin ja atsetüülkoliini esteraas
- Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI