B. CH3 CH CH C N CH C N CH C OH CH2 CH2 OH CH2 CH2 CH2 C CH2 HO O NH2 Hüdrofoobsem on peptiid A, vees peaks paremini lahustuma B. Nii ioonseid kui ka vesiniksi- demeid moodustab rohkem B. 6. Lihtvalgud koosnevad süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli aatomitest. 7. Tärklis hüdrolüüsub vaid hapete toimel, tema astmelisel hüdrolüüsil moodustub vahepeal iga- suguseid hargnenud polüsahhariide ja oligosahhariide. Valgud hüdrolüüsuvad nii hapete kui ka leeliste toimel, astmelisel hüdrolüüsil moodustuvad vahepeal mitmesugused oligopeptiidid (vrdl lk 101). 14
Kovalentne side tekib kahe aatomi orbitaalide osalisel kattumisel. Kovalentse sidemme polaarsus Eri elementide aatomite vahelised keemilised sidemed ei ole sümmeetrilised. Enamasti on sideme elektronipaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi poole. Kui laengujaotus oon sümmeetriline, on side mittepolaarne. Rangelt võttes esineb mittepolaarne side vaid sama elemendi aatomitest koosnevates molekulides. Praktikas loetakse kka mõningaid muid s demeid mittepolaarseteks. Kui sideme moodustavad erinevate elementide aatomid, on siduv elektroniparr nihkunud suurema elektronegatiivsusga elemendi aatomi poole, moodustub polaarne kovalentne side. Sideme polaarsust saab joonisel kujutada osalaengute (enamasti elektroni laengust väiksemate laengute) omistamisega aatomitele. Kasutatav täähis: Kui polaarsetest molekulidest koosnev aine paigutada elektrivälja, orienteeruvad molekulid välja jõujoonte järgi:
annaabi.ee 
