Liivi sõda 1558-1583. Tulemused 1582 Jam Zapolski vaherahu Lõuna-Eesti Poolale 1583 Pljussa vaherahu Põhja-Eesti Rootsile Saaremaa Taanile 1563-1570 Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Eesti jaotatuna Rootsi, Poola ja Taani vahel Suursõja esimese poole lõppedes jäi Poola ja Rootsi vaheliseks piiriks Mandri-Eestis 1582.1583. aastal kujunenud demarkatsiooniliin. Seni kogu tänapäeva Eesti ja Läti territooriumi tähistanud nimetust ,,Liivimaa" hakati sestpeale kasutama vaid Poola valdusse läinud ala -- Lõuna-Eesti ja Läti -- kohta; Rootsile kuulunud Põhja- ja Lääne-Eestit hakkas tähistama sõna ,,Eestimaa". Kuni 20. sajandi alguseni oligi mõiste ,,Eestimaa" kasutusel vaid Eesti põhjaosa nimetusena. Lõuna-Eesti Poola võimu all 15611625. Jesuiidid Eestis Lõuna-Eesti oli Poola-Leedu võimu all aastatel 15611621. 1561
· Enne Liivi sõda elas piirkonnas 250 000 300 000 · Heldur Palli hinnangul elas Eestis 17.saj alguses 110 000 135 000 - kolm neljandikku taludest tühjad · Algas põlisrahva- ja sisserändajate massiline ümberasumine tühjenenud maa-aladele Liivimaa jaotatuna Taani, Rootsi ja Poola vahel Lähtekoht · Jam Zapolski vaherahu (1582) ja Pljussa vaherahu (1583) pitseerisid Vana-Liivimaa mandriosa jaotamise kaheks: - läbi Mandri-Eesti demarkatsiooniliin Rootsi Eestimaa (Põhja-Eesti) ja Poola Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) vahel · Rootsi Eestimaal ja Poola Liivimaal oli vaja taastada piirkonna elujõulisus peale laastavat Liivi sõda: - Eestlaste ümberasumine ühest piirkonnast teise ja võõrrahvaste sisseränne igast ilmakaarest (maksu)soodustuste tõttu (piirid ei takistanud liikuvust) I Poola-Leedu Liivimaa (1561-1629) Üleväina-Liivimaa (1561/62-1625/29):
annaabi.ee 
