sellesse sotsiaalsesse gruppi kuuluvate inimeste töölevõtmise võimalikkus.) Kas esineb silmatorkavalt formaalseid või mitteformaalseid sõnu? Nende abil väljendatakse ja rõhutatakse sotsiaalse situatsiooni iseloomu, formaalsuse astet, pannakse paika diskursuses osalejate staatus ja positsioon. (Nt: Näiteks võib poliitik mitteformaalse väljendiga ,,viina viskama" soovida rõhutada tõenäoliselt demagoogilistel eesmärkidel n-ö omamehelikkust ja joviaalsust: ,,Ma olen ikka vahetevahel Hundisilma talus koos meestega viina visanud".) 3. Millist väljenduslikku väärtust sõnad sisaldavad? Sõnavara võib rohkem või vähem eksplitsiitselt kanda autori positiivseid või negatiivseid hinnanguid ning viidata ka selle kaudu ideoloogilistele klassifikatsiooniskeemidele. (Nt: Näiteks väljendavad sõnad ,,prügikoll" ja ,,vähekindlustatud inimene", mida kasutati sama
saavutama seda, et ta ei kaotaks sidet laiade rahvakihtidega. Selline liikumine peab iga probleemi hindama esmajärjekorras just nimelt sellest vaatenurgast lähtudes. Kõik tema otsused peavad olema määratud sellise kriteeriumiga. Selline liikumine peab järgnevalt süstemaatiliselt vältima kõike seda, mis võib vähendada või isegi ainult nõrgendada tema mõju massidele. Ja seda mitte mingisugustel "demagoogilistel" kaalutlustel. Ei. Sellest tuleb juhinduda sel lihtsal põhjusel, et ilma rahvamassi võimsa jõuta ükski liikumine, kui suurepärased ja õilsad ka poleks tema kavatsused, ei suuda saavutada eesmärki. Teed meie eesmärkidele määratakse karmi vajaduse tõttu. Kes ei soovi minna mööda ebameeldivaid teid, sellel tuleb oma eesmärgist lihtsalt loobuda. See ei sõltu meie headest soovidest. Nii on kord juba meie patune maailm seatud.
annaabi.ee 
