Et tagada kiirusekarakteristikule langeva kõvera kuju, kasutatakse mõnedes haruvoolumootorites väikese keerdude arvuga jadaergutusmähist, mida nim stabi-liseerivaks mähiseks. Selle mähise ühendamisel kooskõlas rööpergutusmähisega kompenseeritakse ankrumähise demagneetiv toime, nii et magnetvoog peaaegu ei muutu kogu koormuse ulatudes. Mootori pöörlemiskiiruse muutumine üleminekul nimikoormusest tühijooksuni, väljendatakse protsentides ja nim nimikiiruse muutuseks. Kui muutus 2-8% siis on karakteristik jäik. Mehaanilise karakteristiku (joonis 6.8) kaldenurk on seda suurem mida suurem on takisti ankruahelas
const, cos 1 = const, n1 = nn = const) ·Näitab klemmipinge sõltuvust koormusvoolust erinevat tüüpi koormustel: 1)tegevkoormus (kõver 1); 2)induktiivne koormus (kõver 2); 3)mahtuvuslik koormus (kõver 3) ·Koormatakse kuni nimivooluni nimipingel ·Seejärel vähendatakse koormust järk järgult ·Klemmipinge tõuseb 1. ja 2. juhul kuna vähenevad pingelang ja ankureaktsiooni demagneetiv toime), 3. juhul langeb magneetiva toime nõrgenemine Reguleerimiskarakteristik (ie = f(I1), U1 = U1n = const, n1 = nn = const) ·Näitab, kuidas tuleb muuta generaatori ergutusvoolu koormuse muutumisel: 1)tegevkoormus (kõver 1); 2)induktiivne koormus (kõver 2); 3)mahtuvuslik koormus (kõver 3) ·Tegevkoormusel I tõustes U langeb, selle hoidmiseks on vaja tõsta ie-d
pöörlemiskiirus piiramatult, mis põhjustab mootori puruksjooksu. Et tagada kiirusekarakteristikule langeva kõvera kuju, kasutatakse mõnedes haruvoolumootorites väikese keerdude arvuga jadaergutusmähist, mida nim stabi-liseerivaks mähiseks. Selle mähise ühendamisel kooskõlas rööpergutusmähisega kompenseeritakse ankrumähise demagneetiv toime, nii et magnetvoog peaaegu ei muutu kogu koormuse ulatudes. Mootori pöörlemiskiiruse muutumine üleminekul nimikoormusest tühijooksuni, väljendatakse protsentides ja nim nimikiiruse muutuseks. Kui muutus 2-8% siis on karakteristik jäik. Mehaanilise karakteristiku (joonis 6.8) kaldenurk on seda suurem mida suurem on takisti ankruahelas
takistavad liigpinge tekkimist energiatagastustalitluses. Eraldustrafo küllastuse tõttu ei saa suhteline lülitussagedus ületada väärtust 0,5. Esimese etapi vältel, kui mõlemad lülitid on suletud saavad dioodid VD1 ja VD2 vastupinge ja väljunddrosseli vool läbib dioodi VD3 sarnaselt ühe lülitiga pulsilaiusmuundurile. Teise etapi kestel, kui 49 mõlemad lülitid on avatud, läbib trafo südamikku demagneetiv vool kahte primaarahela dioodi ning rakendab trafo mähisele pinge Ud s, põhjustades sellega demagneetimise. Rakendades trafo mähisele pinge Ud s, vastupingestub diood VD3 ja väljunddrosseli vool läbib vabavooludioodi VD. Sildlülituses ja eraldustrafoga pulsilaiusmuundurid. Need muundurid kasutavad keskväljavõttega trafo magnetahelat kahes kvadrandis. Joonisel 1.29, a on ilma alaliskomponendita vahelduvpinge rakendatud trafo primaarmähisele. Selle pinge kuju on
annaabi.ee 
