Jooned ja värvid ei ole kunstnikule ette antud, vaid nad sünnivad loomingu tulemusena. Ette antud on vaid mingid ,,raamistikud" vood. Looming seisnebki nende voogude eraldamises, korraldamises ja ühendamises. Seega kontsept ise ei ole midagi etteantut ja ei ole ka sama, mis mõtlemine mõtelda saab edukalt ka ilma kontseptita. Aga vaid filosoof mõtleb kontseptitedes ning kontsept sünnib filosoofi tegevuse, algupärase loomingu tulemusena. Gilles Deluze ütleb, et kontsept on singulaarsuste süsteem, mis on eraldatud mõttevoost. Näiteks helilooja eraldab akustilisest voost (mis hõlmab endas kogu maailma ja isegi vaikust) midagi, näiteks noote või veel midagi muud. Sama kehtib ka filosoofia puhul, ainult siin pole küsimus mitte kõlade, vaid kontseptide loomises. Filosoofiat ei saa määratleda mingisuguse tõe otsinguna, ja seda väga lihtsal põhjusel: nimelt, tõde sõltub alati kasutusel olevast kontseptide süsteemist.
arengu formatsioonist teise minekul. Kriitika strukturalismile 1. Struktuuri staatilisusest ja korrastatusest jääb välja ajalugu ja igasugune dünaamika 2. Struktuuri binaarsetest opositsioonidest jäävad väljapoole tekstid , mis seda dihhotoomilist ülesehituse printsiipi püüavad ületada või mis üldse ei käi sellise liigenduse alla. --> poststrukturalism: rõhk struktuuride protsessuaalsusel, kontekstuaalsusel, perspektiivil. (Derrida, Foucault, Deluze, Lyotard). Olulisemaks muutuvad ajalugu (aeg on iseloomulik olemisviis), subjekt (eriti diskursuse mõistega seoses, diskursus kui subjekti ja keele ühine alguspunkt), objektidevahelised suhted (erinevad erinevused, mitte objektid ise), eetika ja religiooni olulisus Funktsionalism - funktsiooni analüüs: otsitakse nähtuse funktsioon # võib olla ilmne või latentne (varjatud) armee: riigikaitse või kultuuriline
propagandat, survet, tööd võimukoriderides, et oma eesmärke saavutada. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. JeanMarie Schaeffer. Tamm, Marek 1999. Pariisi kiri Vikerkaar 4/ 115 116 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. JeanMarie Schaeffer. ? Tamm, Marek 1999. Pariisi kiri Vikerkaar 4/ 115 116 Prantsuse filosoofias on viimasel ajal ? tõrjutud 1960 70 vägagi loetud mõtlejad nagu Althusser, Deluze, Derrida; ? varjust on välja tulnud juba surnud või väga vanad mõtlejad nagu Ricoeur, Levinas, Jankélévitch, ? samuti on teaduse keskmesse tõusmas nooremapoolsed mõtlejad moraali filosoofid, keda veel tosin aastat tagasi ei võetud tõsiselt : tegemist on avaldatud juhistega heaks ja õnnelikuks 54 eluks Jumalavabal ajastul, mis ammutab oma ainest väga mitmekesiset pärandist
annaabi.ee 
