Lõimiselt on nad reeglina kergemad kui sama nõlva erodeeritud mullad. Iseloomulik on tüse (üle 30 cm) huumushorisont. Liigniiskuse tõttu sobivad rohumaadeks või ka väikepõllunduseks, on naadi kasvukohatüübiks. Gleistunud deluviaalmuld Dg Mullad paiknevad nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmude- ja künnistevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ning kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. Mullaprofiil on sarnane deluviaalmuldadele, lisanduvad vaid liigniiskusele viitavad roostetäpid huumushorisondis ning gleilaigud alumistes horisontides. Võrreldes deluviaalmullaga on muld huumusrikkam ja natuke raskema lõimisega. Hinnang kasutussobivusele Näivleetunud (LP) mullad on kultuurmaana kasutamise mõttes üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga
boniteet. Muldade tootlikkust määravateks teguriteks, mida hindamistabelites arvestatakse on mulla lõimis, huumuskhi tüsedus, huumuse sisaldus ja mulla liik (eeskätt arvestatakse selle niiskusereziimi). Kõigepealt antakse mullahinne hindamistabelite alusel ning vastavalt tabelile leitakse alghinne. Enamus muldadel on ühesugune tabel, kus on lõimis, huumuse sisaldus ja tüsedus. Eraldi tabelid on errodeeritud muldadel (kallak), lammimuldadele, deluviaalmuldadele, turvasmuldadele, paepealsetele muldadele. Peale alghinde leidmist hakatakse sinna sisse viima parandusi, näiteks lõimise mitmekihilisus ja korelisus, kivisus. Paranduste arvel alghinnet vähendatakse või suurendatakse. Kui alghindele paradnused sisse viia, siis saadakse perspektiivoniteet, mis parasniisketel muldadel on ühtaegu olemasolevaks boniteediks. Liigniisketel muldadel (on võimalik kuivendamisega viljakust tõsta) viiakse sisse parandus liigniiskuse astmest