Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee reziimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D 2) niisked e gleistunud deluviaalmullad 3) deluviaalgleimullad 4) turvastunud deluviaalmullad Eesti agromullastikuline rajoneerimine NB!NB!NB! Mullad ei paikne juhuslikult, vaid kindlate seaduspärasuste alusel. St vastavalt mullatekketingimustele. Kuna mullatekketingimused Eesti erinevates piirkondades on väga erinevad, siis seetõttu erinevab ka eri piirkondade mullastik kardinaalselt. Sellest tlenevalt Alfred Lillema koostaski muldade rajoneerimise skeemi. Kuna see muldade
Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee reziimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D 2) niisked e gleistunud deluviaalmullad 3) deluviaalgleimullad 4) turvastunud deluviaalmullad Eksamiküsimus: · Iseloomustage põhidiagnostilisi erinevusi ja kasutussobivust rähksete, leostunud, leetjate, näivleetunud, leetunud ja leedemuldade vahel. Eesti agromullastikuline rajoneerimine NB!NB!NB! 10.09.09 Mullad ei paikne juhuslikult, vaid kindlate seaduspärasuste alusel. St vastavalt mullatekketingimustele. Kuna mullatekketingimused Eesti erinevates piirkondades on
Lke b) Tugevasti erodeeritud muld EII c) Väga tugevasti erodeeritud muld EIII On seda vähemviljakad, mida suurema erosiooniga on tegemist. Toitainete vaesed, põuakartlikud mullad. Kõige vaesemad mullad Eestis. Deluviaalmullad jaotatakse niiskuse alusel: a) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D b) niisked e. gleistunud deluviaalmullad Dg c) deluviaalgleimullad DG d) turvastunud deluviaalmullad Dt Kui kattekiht on <20cm, siis tähistatakse ,, ' " Dk' õhukesed nõrgalt peale uhutud Dk'' keskmiselt peale uhutud Dk''' tugevasti peale uhutud NB! Eesti Agromullastikuline rajoneerimine NB! Mullad on kujunenud välja vastavalt mullatekke tingimustele. Need tingimused võivad territoriaalselt väga erineda. Seega on vaja muldasiterritoriaalselt kaardistada ja piirid paika
annaabi.ee 
