1) Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. Gibbsi energia muut võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. G=H-tS (deltadega) 2) Raud (Fe) Tihedus 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur 1539 ºC Hea korrosioonikindlus Raud on levikult maakoores 4. kohal. Hõbevalge, plastne metall, mehhaaniliselt hästi töödeldav. Samuti on veel metallidulamid: Rauasulamid Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) Niklisulamid Alumiiniumisulamid Magneesiumisulamid Titaanisulamid Tinasulamid Kõvasulamid Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd)
D U S Balti jääpaisjärve peeneteralised setted Muike karjääris (Eesti geoloogiline baaskaart.Seletuskiri 2005) Fluvioglatsiaalne delta: Sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites M (analoogia nii kuivamaauhtekooonuste kui ka veeliste deltadega) A A T E A D U S Kaldkihilised peeneteralised deltasetted Kolli-Sillaotsa karjääris. (Eesti geoloogiline baaskaart
Liustikusetete jagunemine: limnoglatsiaalsed (glatsiolimnilised) – liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalsed (glatsiofluviaalsed) – liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalne delta – sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites (analoogia nii kuivamaauhtekoonuste kui ka veeliste deltadega) sandur – lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis e. väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja –ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis. Koosneb peamiselt liivadest Mandrijää setetega seotud pinnavormid: moreentasandik – valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid
Siberi parasvöötmes on kliima mandriline. Karmim on kliima Ida-Siberi põhjaosas, kuhu tungib talviti arktika külm õhk, põhjapoolkera külmapoolus on Verhojansk (-71,8oC). Aasia osa kliimat mõjutab Vaikne ookean. Mäeliustikke on 3550km2. Ida-Siberis ulatub igikelts kaugemale lõunasse. Kaug-Idas on parasöötme mussoonkliima. Venemaal on palju jõgesid ja järvi. 2/3 territooriumist hõlmab Põhja-Jäämere vesikond. Pikim jõgi on 4400 km pikkune Leena. Suurimate deltadega on Volga ja Leena. Baikal on maailma sügavaim (1620 m) ja Venemaa suurim järv, hõlmab 1/5 maailma mageveevarust (ilma liustiketa). Laadoga on Euroopa suurim järv. Taimkattes on selgelt täheldatav laiusvööndilisus. 61% territooriumist katab mets (55% on taiga). Venemaa on maavararikkas. Naftavaru on 8,163 mlrd tonni, maagaasivaru 47,57 triljonit m3. Leidub ka palju kivisütt ja pruunsütt. Uraanimaagi poolest on maailmas 9. kohal.
annaabi.ee 
