ühtäkki nende kaupu, mis seni läksid turul nagu soojad saiad ja mille tootmise suurendamiseks sai ju laenugi võetud , enam osta ei taha? Juhtub see, nagu juhtus Ameerikas Suure Depressiooni hoogustudes: vabrikud ja ehitused jäid seisma. Ja inimesed jäid tööta. Aga kui pole tööd, siis pole ka sissetulekut, millega laene tagasi maksta. Kujukalt on resümeerinud Ameerikas tollal tekkinud olukorra California ülikooli (Berkeleys) majandusajaloolane J. Bradford DeLong: «Töölised vahtisid jõude, sest ettevõtted ei palganud neid; ettevõtted ei palganud neid, sest ei näinud turgu oma toodangule; ja toodangule polnud turgu, sest töölistel polnud raha, mille eest osta.» Tõsi, selline seletus kurikuulsa Suure Depressiooni tekkele kõlab mõnevõrra lihtsustatult. Seda enam, et eri majandusteadlaste koolkonnad pole siiamaani jõudnud üksmeelele, kas maailma ajaloo seni kõige karmima
Meisterlikkus koosneb kolmest elemendist- visioon, reaalsustaju ja loovus. Liider töötab alati visiooni suunas ning ei lase samas reaalsusel visiooni endaga kaasa tõmmata. Meisterlik liider aksepteerib unistust ja reaalsust samaaegselt, juhtides organisatsiooni unistuse poole, mitte aga vastupidi (Türk 2001). Liidriks olek eeldab teatud isikupära ja tööalaseid eelistusi, mida võib nimetada ka karjääriankruteks. Edgar Schein töötas välja nn karjääriankrute teooria, mida T. Delong edasi arendas. Karjääriankrud on olulised töökoha valikut ja töösobivustmõjutavad tegurid, mis aitavad paremini töötajate karjääri juhtida. 8 Karjääriankrute teooria võimaldab kindlaks määrata ja põhjendada inimese sobivust liidriks. E. Schein pakub välja viis peamist karjääriankrut: funktsionaalsus (technical competence), juhilikkus (managerial competence), stabiilsus (security), loomingulisus