Osalt on see seletatav sellega, et nendel organisatsioonidel on palju erinevaid taotlusi ning nad ei ole sellisel määral keskendunud kui ärisektor. Teine komplikatsioonide põhjus on kahtlemata riikide huvid nendes organisatsioonides, sageli on need huvid vastuolus ja tööstuste huvidega läbi põimunud. Rahvusvaheliste organisatsioonide puhul on üks kriitiline koht regulatsioonidega kaasnevad jõustamise võimalused. Kas üleilmsed protsessid, sealhulgas tööstuse delokaliseerumine, tingivad vajaduse tugevama riikideülese valitsemise järele, on praegu vastamata küsimus. Eelkõige üritatakse probleeme lahendada olemasolevate organisatsioonide kaudu, kuigi mitmed neist on pikemat aega silmitsi tõsiste probleemidega (näiteks ÜRO). Läbirääkimiste ja kooskõlastamistega on aastakümnete jooksul saavutatud siiski häid tulemusi, kuigi avalik arvamus peab seda sageli väheoluliseks (näiteks WTO arengud).
tööturule. Tartu Ülikooli Euroopa Kolledzi Toimetised, nr 20,2004 http://ec.ut.ee/et/images/stories/toimetised/Toimetised_20_Eamets_ja_Philips_uus.pdf Heinmaa, H. Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eestile. Referaat, 2006 http://web.zone.ee/uix/Ardo%20Heinmaa%20referaat%20-%20Globaliseerumise%20m %F5jud%20Eestile.doc Neivelt, I Missugune on majanduse tulevik? Eesti Päevaleht (online), 2009 http://www.epl.ee/artikkel/481397 Purju, H. Globaliseerumine, delokaliseerumine ja katsed protsessi valitseda. Riigikogu toimetised, 2009 http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=12539 Reiljan, J. Välismajanduse monetaarse teooria alused. TÜ kirjastus, 1995 Varblane, U. Euroopa Liiduga ühinemise mõju konvergentsiprotsessile Eestis. Euroopa Kolledzi Toimetised, nr. 26, 2004 http://ec.ut.ee/et/images/stories/toimetised/Toimetised_26_Varblane.pdf
annaabi.ee 
