Valga. Saared kõige vähem sagedasemad. Kõikide kuritegeliku aktide sooritanute hulgas on enim 18.-29.aasta vanuseid. Suurenenud on vägivaldsete kuritegude sooritamine. Näiteks 2006.aastal oli 51% vargusi. Iga neljas kuritegusid korda saatev noor on alaealine. Poisid 83,5% ja tüdrukud 17% . Suurima osa moodustavad vägivallaga seotud kuriteod ka isikuvastased kuriteod. Kui seda mõõta enesekohastel meetoditel (need, mis pole registreeritud) pole sugude erinevus nii suur. Delinkventsete noorukite tüübid Delinkventsete käitumisega noorukite kohtlemine Kõigepealt on proovitud neid kõlbeliseks ümberkujundada 1900-1940. Kuritegelikkust peeti ebanormaalsuseks, pandi silt külge. Pärast II maailmasõda hakati kriminaalseid indiviide pidama haigeteks, isoleeriti, nad vajasid meditsiinilist ravi. Domineeris psühhoanalüüs. Neid on vaja ravida. 1975-1990 saadi aru, et ravimine ei ole otstarbekas. Rajati asutused, rakendati karistusemudeleid
Põhimõtteliselt on võimalik kolme eri tüüpi delinkventse subkultuuri teke vastavalt piirkonna iseloomule. 1. Kriminaalne subkultuur. 2. Konfliktsuse subkultuur. 3. Aktiivsest elust põgenejate subkultuur. Empiirilised uuringud J. Short & F. Strodbeck, Group Process and Gang Delinquency. • Toetasid A. Coheni ideed selles osas, mis kirjeldasid delinkventse subkultuuri karakteristikuid. • Ei leidnud tõestust, et delinkventsete subkultuuride väärtused olid vastavuses valitseva kultuuri väärtustega. • Oluline roll on olustikulistel faktoritel. • Delinkventsus on pigem autonoomne ja juhuslik. D. Matza subkultuuridest • Matza ei toeta pingeteooriate seisukohti • Delinkventsus on tahtlik käitumine • Triivimine tähendab, et kontroll on nõrgenenud ning sellises olukorras on delinkventsus üks võimalus mitmest erinevast adaptatsiooni võimalustest Subterranian values
annaabi.ee 
