Süüliseks loetakse süütegu siis, kui selle toimepannud isik on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Füüsilise isiku süüvõime puhul tuleb arvestada kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 a vana. Juriidline isik on süüvõimeline, kui ta on õigusvõimeline. Süüd välistavad asjaolud - süü puudumine ettevaatamatuse puhul, keelueksimus, loobumine süüteo katsest. Tsiviildeliktid Lepinguvälist vastutust nim deliktivastutuseks ja seda kohaldatakse tsviilõigusrikkumise puhul. Lepinguline vastutus põhineb võlaõigusenormidel, mis reguleerivad siduvaid lepingulisi suhteid ja leppingulise vastutuse kohaldamine eeldab lepingu rikkumist. Lepinguvälist vastutust iseloomustab see, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seega on lepinguvälised vastutuse alused/eeldused reguleeritud seaduses lepingulise vastutuse sätetest eraldi. Tagajärjed aga on võlaõiguseseaduses ühiselt.
· Juriidilist vastutust kaasa toov Üldiste tunnuste poolest on delikt tegu. Õigusrikkumiste põhiliigid Loomuõiguses kujutas delikt endast tegevust, millega väljaspool lepingusuhet rikuti subjektiivseid õigusi. Sellised õigusrikkumised jaotati kahte suurde rühma: · Eraõigus (delicta privata) TSIVIILÕIGUSLIKUD DELIKTID Lepingulise ja lepinguvälise vastutuse alusel. Lepinguvälist vastutust nimetatakse deliktivastutuseks. Seda kohaldatakse tsiviilõigusrikkumiste korral. Lepinguline vastutus põhineb võluõiguse normidel, mis reguleerivad lepingulisi suhteid, see eeldab lepingu rikkumist. Lepingu välisel vastutusel puuduvad poolte vahel lepingulised suhted. Õiguslikud tagajärjed tulenevad mõlemal juhul võlaõigusseadusest. Tsiviildelikti kolmeastmeline deliktistruktuur a. Koosseisulisus objektviivse teokoosseisu tasandil peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga
annaabi.ee 
