Subsumeerimine toimub vastava § järgi ehk anname teole vastava kvalifikatsiooni. Kui neid tegusid on mitu, siis iga teo ja sündmuse kohta (mis on tahtelised). Süüteo põhikoosseis üldine teo kirjeldamine. Süüteo erikoosseis vastavalt nt § 114. Esimeses lõikes on nt põhikoosseis, aga teises lõikes on erikoosseis. Mitte kõik teod, mis selle põhideliktiga kaasnevad (järelteod) või eelnevad (eelteod), võivad olla karistatavad. Või on küll deliktina vaadeldavad, kuid nende ebaõigus on väiksem ja hõlmatud põhideliktiga. See on ideaalkonkurents (mitu eraldi koosseisu, mis lähevad ühe mütsi alla). Nende eeltegude ja järeltegude hindamisel (kas on hõivatud või mitte) ei tule mitte võrrelda sanktsioone, kuid kõiki faktilisi asjaolusid. Põhideliktide neeldumine: järeltegu neeldub põhiteos, kui tema ebaõigus on väiksem. Ei neeldu aga: 1) kui järeltegu suurendab eelneva teo kahju või
Paljudel juhtudel ei ole otstarbekalt määratud haldusõiguserikkumiste asja arutamise alluvus ning arutavate organite pädevus. Kuigi ka juriidiliste isikute haldusvastutusele võtmisel on suurenemas kohtu tähtsus, jääb ametiisikutepoolne haldusjurisdiktsioon põhjendamatult suureks. Nii näiteks hasartmänguseadus annab ametnikele, s.h. politseiametnikele õiguse määrata rahatrahvi kuni 1 000 000 kroonini. Sellise sanktsiooniga tagatud haldusõiguserikkumist ei saa mõista tavalise deliktina. Sanktsiooni repressiivsusest tulenevalt peaks juriidiliste isikute haldusvastutuse kohaldamine üha enam kuuluma halduskohtu (halduskohtuniku) pädevusse. Ametiisikute poolt teostatv menetlus on küll operatiivsem, kuid ei taga piisavalt kohtulikule õigusemõistmisele omast põhistatust, objektiivsust, kaitseõigust. Juriidiline isik nagu ka füüsiline isik peab olema kaitstud seadusega igasuguse omavoli eest
Paljudel juhtudel ei ole otstarbekalt määratud haldusõiguserikkumiste asja arutamise alluvus ning arutavate organite pädevus. Kuigi ka juriidiliste isikute haldusvastutusele võtmisel on suurenemas kohtu tähtsus, jääb ametiisikutepoolne haldusjurisdiktsioon põhjendamatult suureks. Nii näiteks hasartmänguseadus annab ametnikele, s.h. politseiametnikele õiguse määrata rahatrahvi kuni 1 000 000 kroonini. Sellise sanktsiooniga tagatud haldusõiguserikkumist ei saa mõista tavalise deliktina. Sanktsiooni repressiivsusest tulenevalt peaks juriidiliste isikute haldusvastutuse kohaldamine üha enam kuuluma halduskohtu (halduskohtuniku) pädevusse. Ametiisikute poolt teostatv menetlus on küll operatiivsem, kuid ei taga piisavalt kohtulikule õigusemõistmisele omast põhistatust, objektiivsust, kaitseõigust. Juriidiline isik nagu ka füüsiline isik peab olema kaitstud seadusega igasuguse omavoli eest
annaabi.ee 
