kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (deliki) eest. Karistusõiguslik deliktivõime saabub isikule tema 14-aastaseks saamisega. Varaliste õiguste iseloom on selline, et need võivad kuuluda ühele isikule, kuid teostada võivad neid teised isikud (nt alaealine on mingi kinnisutu/maja omanik). See asjaolu võimaldab tsiviilõiguses varustada õigusvõimega isikuid, kellel ei ole teovõimet. Kõige levinumad õigussuhtest osavõtjad on inimesed individuaalselt, üksikisikud ehk füüsilised isikud
kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (deliki) eest. Karistusõiguslik deliktivõime saabub isikule tema 14-aastaseks saamisega. Varaliste õiguste iseloom on selline, et need võivad kuuluda ühele isikule, kuid teostada võivad neid teised isikud (nt alaealine on mingi kinnisutu/maja omanik). See asjaolu võimaldab tsiviilõiguses varustada õigusvõimega isikuid, kellel ei ole teovõimet. Kõige levinumad õigussuhtest osavõtjad on inimesed individuaalselt, üksikisikud ehk füüsilised isikud