Inimestel on sellest tulenevalt tekkinud arusaam, et kuna see tegu oli karistatav, siis järelikult on see midagi halba, valet ja sündsusetut. Seda aega, kus homoseksuaalsust on vaadatud ning käsitletud veidi neutraalsemast vaatenurgast, on olnud liiga vähe, et muuta täiskasvanute inimeste väljakujunenud arusaama ning maailmavaadet, et panna neid vaatama maailma teisest aspektist. Kuna antud teema on meie eesti ühiskonnas delikaatses faasis, siis see ongi tekitanud selliseid vastandlikke emotsioone. Ilmselt tänu ajale ja teema pidevale arutelule ning uue kaasaja põlvkonna pealekasvamisega võib juhtuda, et kooseluseadus ning kõik selle teemaga kaasnev muutub ühiskonnas loomulikuks nähtuseks ja inimesed suhtuvad sellesse teemasse suurema arusaamisega.
seadustatud homoabielud, on üsna imelik lugeda argumente, mis kirjanik Wilde'i üle-eelmise sajandi lõpul vanglasse viisid. Wilde sai oma kirjanikukuulsuse tipul olles kaks aastat kõige karmimat türmi ja üksnes selle eest, et armastas mitte naisi, vaid mehi. Vanglaväravast väljas, lahkus Wilde loetud tundide jooksul Inglismaalt ja hääbus seejärel kiiresti nii kirjaniku, armastaja kui seltskonnategelasena. Ameeriklannast autor on olnud keerulises ja delikaatses olukorras. Talle on materjale raamatu tegemiseks lubanud nii Wilde'i õpetlasest pojapoeg kui Wilde'i armastatu Alfred Douglase testamenditäitja. Kumbagi ei saanud seega kujutada liiga värvikalt, sest tundub, et võitlus selle eest, kumb suguvõsa oli konfliktis näotum pool, kestab ikka veel. Omal kombel üritab autor oma allikatele siiski vastu tulla. Tundub, et Wilde'i perekond on andnud autorile kaasa soovi, et hävitataks nii kaua elus püsinud legend kirjaniku süüfilisest
Pärast sõja lõppu autasustati Laidoneri kõrgeimate aumärkidega ja ülendati ainsaks Eesti kindralleitnandiks. 35-aastane kindral oli tõusnud iseseisva riigi esimeseks meheks. Polnud mingi saladus, et tal oleks pruukinud vaid soovida ja temast saanuks piiramatu võimuga diktaator. Selline hirm näris paljusid poliitikuid ja viis inetute vahejuhtumiteni. Ootuspäraselt reageeris armee sedalaadi madalale politikaansusele ähvardustega teha lõpp igasugusele demokraatiale. Selles delikaatses olukorras asus Laidoner kõikumatult põhiseadusliku korra poolele. Piduriks sai kaine mõistus. Laidoner teadis selgelt, millised ohud ähvardasid isevalitsusi. Tema lahkumispalve 26. märtsil 1920 rahuldati. Nii jäid ellu viimata Laidoneri asjalikud kavad armee üleviimiseks rahuolukorda. See tõi kaasa sõjajärgseil aastail palju rumalusi ja tarbetut segadust riigikaitse korraldamisel. Päriselt suudeti riigikaitse optimaalsel kujul luua alles 1928. aasta reformiga.
annaabi.ee 
