· Tegutsemisviisi järgi võib eristada ainuisikulisi (president, õiguskantsler, riigikontrolör) ja kollegiaalseid organeid (riigikogu, valitsus) Eesti olulisemad riigiorganid on: 1. esmaseks riigiorganiks ja kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab oma võimu hääleõiguslike kodanike kaudu riigikoguvalimistel ja rahvahääletustel. 2. sekundaarseks riigiorganiks on riigikogu, millele rahvas deligeerib oma seadusandliku õiguse. 3. riigikogule allutatud täidesaatvaks organiks on Eesti Vabariigi valitsus, mis viib ellu sise- ja välispoliitikat. 4. valitsuse kõrval on teise astme riigiorganiks president , kes on Eesti riigi pea. Ta esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises. Kuulutab seaduse välja ja peab tasakaalustama parlamendi ja valitsuse suhteid. 5
Kõrgem riigiorgan on rahvas. Võim kuulub rahvale. Võimu teostamine: 1)Seadusandlike organite valimine (esindusorganite valimine rahva poolt) 2)Riigipea valimine rahva poolt, kui PS ette näeb (president) 3)rahvahääletus- riigielu tähtsamate küsimuste otsustamine rahvapoolt 4) rahvaalgatus 78. Seadusandliku riigivõimu organid. Seadusandlik võimuorgan tähendab seda, et talle kuulub seadusandlik võim. Parlament on rahvapoolt valitav esinduskogu. Rahvas valib parlamendi ja deligeerib oma võimu parlamendile, parlament esineb edasipidi rahva eest. Kahekojaline parlament on föderatsioonide puhul. See tähendab seda, et on kaks koda. Üks valitakse otse rahva poolt, teise puhul haldusterritoriaaljaotuse alusel moodustatakse teine koda. Liitunud maad omavad oma parlamente. Seal on ühekojalised. Parlament on alatine organ. Valitav organ- valib rahvas, kõrgema võimukandja delegeerib oma võimu parlamendile, kes tegutseb edasi rahva esindajana
annaabi.ee 
