tagada meditsiinilist abi. Mõrvati reeturlikult Euroopa õpingute ajal kohtas India tulevane kangelanna kongressi aktivisti Feroze Gandhit, kellega ta 1942. aastal leivad ühte kappi pani. Kahe aasta pärast Indira oli siis 27 , sündis perre väike pojake Rajiv. Veel kahe aasta pärast sai Rajiv vennaraasu Sanjay. Kuigi Indira isale tütre abikaasa ei meeldinud, sujus abielu alguses hästi. Kui Indira New Delhisse kolis, et oma peaministrist üksikut isa aidata, hakkas ka abielu allamäge minema. 12 Ajapikku kasvasid abikaasad täiesti lahku ja mõnda aega elas Indira mehest eraldi, koos poegadega. 1958. aastal sai Feroze südameataki. See sündmus parandas suhteid ning paarike leidis üksteist taas. 1960. aastal Feroze siiski suri. 1950ndatel aastatel oli Indira oma isa, esimese iseseisva India peaministri, mitteametlik assistent
vihastades välja Iraani sahh Ismaili, kes tegi osmanitega rahu ja võitis Seibani'd; Seibani hukkus ise lahingus. Ismail tegi Baburist oma liitlase, kavastedes tema abil vabastada seibaniididest Horasani. Babur võitiski sultan Ubaidulla'd, seibaniidi. Kui sõda oli läbi, hakkas Babur oli hakanud ülemäära veini jooma. Nüüd oli Babur õppinud ära valitsemise kunsti, osates rõhuda bek'ide vahelistele vastuoludele. Varsti asus Babur sõjakäigule Indaisse. Poeg Hümajun sisenes oma väega Delhisse; pitseeris Agra valitseja Ibrahim Lodi 80 kassa kinni. Babur kui abikaasa, luuletaja. Samarkandis kohtus Babur oma naise Aisa begimiga, kellega ta oli naitud juba noorena. Aisa begim inspireeris Baburi luuletama. Aisa begimil ja Baburil sündis surnud laps. Hiljem oli Baburil oli naine Mohim hanim ja poeg Humajun. Hümajun hakkas Baburi raamatuid lugema. Mohim tundis muret: kas viid ka Humayuni Indiasse. Ura Tjuba's kohtus ta
annaabi.ee 
