„Ajakasutusega seotud käitumised“ testis tuli välja mitmeid põhjuseid mida ma ei pea oluliseks või ei kasuta muul põhjusel: 1. Mul on püstitatud 3-4 konkreetset isiklikku ja tööalast eesmärki, mille poole püüdlen (1 punkt – ei pea oluliseks) 2. Kasutan päeva planeerimiseks tegemist-vajavate-asjade nimekirja (to-do- list) (4 punkti – teen mõnikord, aga ei pea eriti oluliseks) 3. Ma delegeerin nii palju kohustusi kui võimalik (1 punkt – ei pea oluliseks) 4. Igal mu pereliikmel on selgelt määratletud ülesanded koduses majapidamises (4 punkti – teen mõnikord, aga ei pea eriti oluliseks). 1.3. Minu tegevuskava 1.3.1. Teen olulisemaid tegevusi (näiteks õpin eksamiteks) oma produktiivseimal ajal Minu produktiivne aeg „Oled sa pigem hommiku-, õhtu- või pärastlõuna-inimene?“ testi alusel on võrdselt nii hommiku- kui pärastlõunaaeg
tegevuste planeerimisele.Miks nii ,mille pärast ,mida saab muuta jne...Sest nende alustele tuginedes saab võtab vastu olulisi otsuseid edaspidiste tegevusplaanide koostamiseks ja pakkuda paremat tervishouteenust,mis on eesnärgiks igale tervishouasutusele.Juhina võtan initsiatiivi ja algatan uusi projekte paremaks tegutsemiseks,sest minu soov on pakkuda patsiendile/kliendile paremat toodet/teenust.Kas ma teen seda ise või osa delegeerin töötajatele on minu kui juhi otsustada.Kuid kuna organisatsioon jääb püsima alles siis kui tegutseme koos mitte üksi,siis osa vastutusest võtan enda kanda kui juhina ja osa annan töötajtele.Mõtlen kõik ettepanekud paindlikult ,et säilitada organisatsiooni visiooni.Kuid selleks, et säilitada organisatsiooni nägu, juhina pean jälgima nii sise kui ka väliskeskkonda.Selleks peab olema materiaalsed vahendid ja motiveeritud töötajad.Selleks