Järgneb "eestvedamise kriis". Faasi kestus on pöördvõrdeline kasvu kiirusega, selle suudab läbida 60...70%. · Faas 2 kasv suunamisega: eestvedamise kriisist väljumiseks tuleb juhtimine formaliseerida, kujundada strateegia. EV kasvab ja küpseb ning saabub hetk, kus "ülalt alla" juhtimisstiil (retrograadne plaanimine) muutub vastutöötavaks ning saabub faasi lõpetav autonoomia kriis. · Faas 3 kasv delegeerimisega: autonoomiakriisist väljumine tingib delegeerimisvajaduse, kuid raskusi tekitab asutajate püüd teha võimalikult palju ise. · Faas 4 kasv koordineerimisega: ületatakse juhtimise kriis, võttes üle parima nii delegeerimise kui suunamise faasist: ehk otsustamine on jätkuvalt delegeeritud, kuid süsteemselt ja reguleeritult, kasutusele tuleb (eelmiste puudusi tasandav) vastassuunaline planeerimine, kujuneb organisatsioonikultuur. Faasi lõpetab `punase lindi kriis'.
küpseb ning saabub moment, kus "ülalt alla" juhtimisstiil (ja retrograadne plaanimine) siis käesolevas juba hea investeeringuna). Juurutatakse maatriksstruktuur (mis on ka muutub vastutöötavaks ning saabub faasi lõpetav autonoomia kriis. projektide sidustamise viisiks), millega kaasneb kogutulemusele (mitte tavajuhtimises Faas 3 kasv delegeerimisega autonoomiakriis tingib delegeerimisvajaduse, kuid domineerivale osa- või vahetulemusele) suunatud optimeerimisloogika. raskusi tekitab asutajate püüd teha võimalikult palju ise. Tüüpilised vastuväited on: Greiner'i 1972. a. artiklis oli 5. kasvufaas (kasv koostööga) viimane, mis vihjas täiuslikkuse a) ülesande selgitamine võtab rohkem aega kui asja ise ära tegemine, b) võimalik viga ja küpsuse tasemele. Hiljem lisas Greiner uue faasi kasv ühendustega (growth