9) broneeritakse vajadusel hotell ja korraldatatakse nende vastuvõtt, transport ja registreerimine 10) valmistatakse rinnasildid Delegatsioonide paigutus · Vestluste ja läbirääkimiste korral istuvad pooled teineteise vastu. · Külalistele pakutakse alati mugavam koht · Külalised näoga akna suunas · Istekohad peavad vastama delegatsiooniliikmete positsioonidele. Suuremate korral tähistatakse istekohad nimesiltidega. · Delegatsioonijuhtide istekohad asuvad laua keskel ning need võib teistest eristada kõrgemate seljatugedega · Tähtsuselt teine delegatsiooniliige paigutatakse istuma juhist paremale. · Sekretärid paigutatakse istuma laua otstesse · Tõlgil peab olema visuaalne kontakt delegatsiooni liikmetega · Suurematel konverentsidel ja kongressidel nähakse delegatsiooniliikmetele ette nimelised sektorid ning võimalusel ka nimelised kohad Lepingud Lepingu vorm:
valitsusega. Tema julgest sammust oli kasu: kui läbirääkimised 22. detsembril jätkusid, siis tegi ta Nõukogude delegatsioonile olulisi järeleandmisi riigipiiri osas ja püstitas vaherahu sõlmimise küsimuse. Ka Eesti delegatsioon tegi järeleandmisi ja asuti edasi arutama mõlema poole 17 garantiikohustusi. Paljud eriseisukohad ja vaidlused siiski säilisid, kui siiski näitas J. Poska ennast ületamatu meistrina. Just tema ettepanekul algasid delegatsioonijuhtide ehk J. Poska ja A. Joffe läbirääkimised veel lahendamata küsimuste üle. Lõplikult jõuti kokkuleppele 1919. aastal 31. detsembril, mil kirjutati vaherahulepingule alla. Vaherahuleping hakkas kehtima 3. jaanuaril. Jaanuarikuu kulus Tartus peamiselt majanduslike küsimuste arutamiseks ja rahulepingu allakirjutamiseni jõuti 2. veebruari esimestel tundidel. Pärast allkirja andmist ütles Poska: