valitsust Eesti Rahvavägi - Eesti armee, tegutses vabadussõja päevil 23.06.1919 - Võnnu vallutamise päev, Eesti Rahvavägi vs Landeswehr, Võidupüha Johan Pitka - Eesti merejõudude juhataja, soomusrongide ja soomusautode ehitamise algataja, Kaitseliidu üks loojatest. 02.02.1920 - kirjutati alla Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingule. Jaan Poska - ühendatud Eestimaa kubermangu komisjon, Tartu rahulepingu sõlmimisel oli delegatsioonijuht, osales Eesti esimese põhiseaduse koostamise juures Tartu rahuleping- Esimesena tunnustab Eestit kui riiki Venemaa, teisena Soome. Tartu rahuleping lõpetab sõja Soomes ja toob ka sinna iseseisvuse. Asutav kogu- Eesti esimene esinduskogu 1919 - Võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, millega riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati seejärel soovijatele. Loodi 35 000 uut asundustalu. 1920 - Asutavas Kogus kinnitati põhiseadus, mille kohaselt kuulus kõrgeim seadusandlik
november 1918- 02. veebruar 1920 42. Mis oli Landeswehri sõda? Millega see lõppes? 1918. aasta lõpul toimunud sõda Vene vägede ja Eesti vägede vahel. 1919 toimus Võnnu lahing, mille eestlased võitsid ja pidasid maha Saksa vägedega. Landeswehr saadi vastastelt kätte ning selle kohaselt pidid Saksa väeosad Lätist lahkuma. 43. Poola-Vene sõda 44. Millega lõppes Vene kodusõda? Mis olid tulemused? Eesti ajalugu II Ptk 27: 45. Kes oli Jaan Poska? Eesti delegatsioonijuht Tatru rahukonverentsil Ptk 28: 46. Miks kuulutas Eesti ennast iseseisvaks? Kuna ammusest ajast oli Eestil tahtmine iseseisvaks saada ning just sel hetkel oli see võimalik. Eesti tahtis iseseisvalt ja üksinda hakkama saada, ilma Venemaa või Saksamaata. 47. Mis tegi võimalikuks Eesti iseseisvuse väljakuulutamise? Venemaa nõrgestatus ning see, et Eestis ei viibinud ükski võõrjõud sellel ajal. Seda juhust kasutati kohe ära. 48. Millal kuulutas Eesti ennast iseseisvaks
oleme nende kõrval pisikesed ja peaksime mingite kokkulepete sõlmimisest alandlikult taganema. Jaan Poska arendas teemat edasi selgesti, et Eesti, kel puuduvad agressiivsed eesmärgid, on pidanud vaid kaitsesõda, ehk sõjategevust alustas Nõukogude pool, mitte Eesti. Vettpidav argument sundis Krassinit mõtlema lepingutingimustele. Krassin tahtis garantiisid, mis kindlustaks Nõukogude valitsuse selle eest, et rahu ei muutuks sõjaliseks manöövriks. Edasi soovis Nõukogude delegatsioonijuht, et Eesti ei lubaks enda maadele võõraid vägesi ega lubaks oma sadamat kasutada võõrjõududel, selle jutuga mõtles Krassin muidugi Lääne-Euroopa riike. Eesti delegatsioon lähtus sellest, et rahuleping pidi endastmõistetavalt andma mõlemale poolele julgeolekugarantii. Edasi arutati tuliselt riigipiiride küsimust. Eesti delegatsiooni projekti kohaselt pidi riigipiir minema ida pool Narva jõge Jamburgi lähedalt ning lõuna pool Pihkva järveni ulatuma
annaabi.ee 
