......................................................................................9 3.2. Arutlusdemokraatia...............................................................................................................9 3.3. Kaasühiskondlik demokraatia.............................................................................................10 3.4. Korporatiivne demokraatia.................................................................................................10 3.5. Delegatiivne demokraatia...................................................................................................11 3.6. Pluralistlik demokraatia......................................................................................................11 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................12 VIIDATUD KIRJANDUS..........................................................................................
täideviimises. Eristatakse riigi- ja liberaalkorporatismi. Esimest seostatakse rohkem küll autoritarismiga. Liberaalkorporatismi või ka neokorporatismi seostatakse peamiselt tööliste, ametiühingute, põllumajanduse, usuliste jt huvigruppidega, kellel poliitilistel läbirääkimistel riigiga on privilegeeritud seisund. Korporatismi võib vaadelda ka kui funktsionaalse esinduse üht vormi (http://www.hot.ee). 3.7. Delegatiivne demokraatia See on lähedane hääletusdemokraatiale, kuid pole täielikult esindusdemokraatia, kuna valitud esindajad on oma tegevuses vabad otsustama nii nagu ise tahavad, olles piiratud vaid neil olevate reaalsete võimusuhetega. Tavaliselt selline demokraatlik valitsus, milles pole veel täielikule demokraatlikule reziimile omaseid toimivaid institutsioone ja konsolidaarsust. Kui peame silmas, et demokraatias on kõige peamiseks tunnuseks rahva enamuse tahte peegeldumine
annaabi.ee 
