Janson, liikmed: Mihhail Tomski (Tallinna metallitööliste ametiühingu esimees). Sisuliselt olid peaaegu kõik Eestis loodud parteid ja liikumised Venemaa Keisririigi valitsusega opositsioonis, nõudsid demokraatiat ja kodanikuõigusi, venestamise lõpetamist, rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja kohalikku omavalitsust. Rahumeelne poliitiline tegevus Jaan Tõnisson riigivanemana 1928. aastal 27. novembril 1905 alustas Tartus tööd ligi 800 delegaadiga maalt ja linnast üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis aga lõhenes kohe kaheks – radikaalseks ja mõõdukaks tiivaks. Kongressi mõõdukas tiib (“Bürgermusse”), mida juhtis Jaan Tõnisson, tõstis esile kultuurilise ja poliitilise autonoomia küsimused Balti provintsides. Radikaalne tiib (“Aula”), kes pidas oma koosolekut Tartu Ülikooli aulas – äärmuslikud vasakpoolsed (nn radikaalsed sotsialistid) ja
ja omavalitsust. Vene riigi liitriigiks muutmise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse nõudmise esitas 1905. aasta kevadel esimesena sotsiaaldemokraatide (föderalistide) juht P. Speek. 1905. aasta lõpul moodustati esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. 27. novembril 1905 alustas Tartus tööd ligi 800 delegaadiga maalt ja linnast üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis aga lõhenes kohe kaheks – radikaalseks ja mõõdukaks tiivaks. Kongressi mõõdukas (“Bürgermusse”) tiib, mida juhtis Jaan Tõnisson, tõstid esile kultuurilise ja poliitilise autonoomia küsimused Balti provintsides, radikaalne tiib, kes pidasid oma koosoleku aga Tartu Ülikooli aulas (“Aula”) (äärmuslikud vasakpoolsed (nn radikaalsed
annaabi.ee 
