riigi diktaatorit Aleksandr Lukasenkat, kelle otsused ei ole alati kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Seda võimendab veel Valgevene kehv majanduslik olukord ning erinevad võetud välislaenud. Heaks näiteks on Valgevene rubla, mille kurss on aasta jooksul tänu kahele delaveerimisele euroga võrreldes kukkunud kolm korda (2011. Aasta alguses sai 1 euro eest ligi 4000 rubla, nüüd veidi alla 12 000). See on tegelikult küll vesi Silvano veskile, kuna delaveerimise põhiline eesmärk ongi eksportivate ettevõtete kulusi vähendada ning riigis uusi töökohti luua ja on olnud üks üüratu kasumi põhjustajatest, kuid see näitab hästi ka Valgevene ootamatuste suurt mõju ettevõtte tegevusele. Teine kuid mitte vähemtähtis risk on seotud Venemaa ja sealse poliitilise eliidi ning lokkava korruptsiooniga. Kuna Eesti on Venemaa mitteametlike vaenlaste hulgas, siis on ühe
· Siseturg kuivab kokku, rahvas muutub ostujõuetuks, väliskaubanduse bilanss muutub negatiivseks · Toimub Suurbritannia naelsterlingi delaveerimine, Eesti krooni kattevara langeb sellega 1/3 võrra · Suureneb töötus ~32 000 · Rakendama hakatakse kokkuhoiupoliitikat, väliskaubanduse üle kehtestatakse kontroll · Töötute aitamiseks hakatakse teostama hädaabitöid · 27.juuni 1933 võetakse vastu otsus Eesti Krooni delaveerimise kohta (Jaan Tõnisson) · Selle otsusega algab kriisi taandumine · Suure kriisiga kaasneb ka sisepoliitiline kriis · Süvenes rahva rahulolematus poliitikute ja riigi vastu ja tekib rahva võõrandumine riigist · Lüheneb valitsuste eluiga · Ohumärgiks kujuneb Vabadussõdalaste esiletõus poliitmastaabil · Majanduslikule ja sisepoliitilisele kriisile lissandus ka põhiseaduslik kriis · Päts kritiseerib vana põhiseadust, milles näeb, et Riigikogu on enda kätte haaranud
annaabi.ee 
