võib kahjustada, kuid ei pruugi. Tugev altruism on täielikult motiveeritud teise heaolu tõstmisest. Altruismi kirjelduse juures tuleb mängu empaatia ja empaatiavõime. Empaatiavõime aitab inimestel seada end teise inimese vaatepunkti ja tunda neile kaasa ehk tunnetada nende valupunkte justkui ka ise. Suure empaatiavõimega inimesed seetõttu soovivadki tihedamini teisi inimesi aidata, sest valu, mis nad teistes näevad, teeb ka neile valu. (DeLamater & Myers, 2011). Suure empaativõimega inimesed näivad seetõttu justkui soojad ja hoolivad. Sotsiaalset bioloogiat uurivad sotsiobioloogid usuvad, et altruisltikud aktid ja empaatia leiavad aset, kuna nii on lihtsam kolooniat hoida (näitena sipelgad koloonias) ja aitavad indiviidil hoida geenide jätkumist. Inimesi taoline geneetiline determinism mõjutab väidetavalt vähem, kuid ühiskonna hoidmise juures kindlast on sel koht. (Hayes, 2002)
kõrvalt enda käitumisi ja nende tulemusi. 4. Olulisuse printsiip – minapilt on kogum hierarhiliselt organiseeritud enese kirjeldustest, millest mõned on olulisemad kui teised. Identiteet. ● Minapilt koosneb erinevatest identiteetidest ja seejuures identifitseeritakse erinevate kategooriatega (categories people use to specify who they are and to locate themselves relative to other people. Michener & Delamater, 1999) ● Eristumine vs sarnanemine teistega ● Võivad olla seotud minevikuga, olevikuga ja ka tulevikuga (nt grupp kellega suhtles; rollid, milles on hetkel; kelleks soovib saada). Tüübid: 1. Personaalne identiteet – inimese nägemus iseendast; tajutud isiksuseomadused ja käitumisviisid, mis eristavad inimest teistest, nt. lahke, sportlik, juht, usklik. 2. Sotsiaalne identiteet – tuleneb inimese kuuluvusest erinevatesse gruppidesse ja
annaabi.ee 
