SÜSIVESIKUTE METABOLISM TOIDU SÜSIVESIKUD Liik Esindajad Koostis, sidemed Tärklis , D-Gluc (14), (16) Polüsahhariidid Glükogeen , D-Gluc (14), (16) Tselluloos , D-Gluc (14) Sahharoos , D-Gluc (12) , D-Fruc Oligosahhariidid Laktoos , D-Gal (14) , D-Gluc Maltoos , D-Gluc (14) , D-Gluc Glükoos (Gluc) Monosahhariidid Fruktoos(Fruc) Galaktoos (Gal) jt. MONOSAHHARIIDIDE OMASTATAVUS Glükoos Galaktoos > Fruktoos > Mannoos > Ksüloos Süsivesikuid dieedis keskmiselt 400 g/ööp G...
Süsivesikute seedimine Valkude seedimine · Sülje amülaas · Algab maos · 10 minutit pärast 12 · Pepsiin (grupp ensüüme) sõrmiksoolde jõudmist lõhub peptiidsidemeid lõhutakse tärklis oligosahhariidideks (maltoos) ja · Renniin koaguleerib seejärel monosahariidideks piimavalgu · Pankrease amülaas, dekstrinaas, · Peensooles: maltaas, sukraas ja laktaas Trüpsiin (pankreasest) · Seedimine lõpeb peensooles lõhub pikemad peptiidahelad väikesteks (väljaarvatud bakterite "toitmine" jämesooles) Amiinopeptidaas eemaldab amiinohapped · Laktoosi intolerantsus ükshaaval
(1,6)-glükosiidsidemetega hargenmised iga 8-12 jäägi järel. Erinevalt tärklisest on glükogeen rohkem hargnenud. Glükogeeni katabolism. -amülaas on endoglükosidaas, mis hüdrolüüsib glükogeeni maltoosiks või teisteks väikesteks oligosahhariidideks (aktiivsus hargnemissaitide läheduses). -amülaas on eksoglüoksidaas, mis lõikab maltoosijääke amülopektiini harude mitteredutseerivatest otstest. Dekstrinaas lõikab 'jääkdekstriine'. Glükogeeni fosforülaas lõikab glükoosijääke glükogeeni mitteredutseerivast otsast, produktiks on suhkur glükoos-1-fosfaat, mis on glükolüüsi substraadiks. Glükoos-1-fosfaat 3. UDP-glükoos (uridiindifosfaatglükoos) on glükoosijääkide doonor kasvavale glükogeeni polümeeri molekulile.
I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, n...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
