- Konkreetse vaidluse tulemusel oli määrav isiku tsiviilõigustele või kohustustele. Kohus leidis et Reng puudutab tema tsiviilõig ja koh, seega kohusmenetlus peab täitma art 6 norme ja reegleid. Kriminaalsüdistus. Ehgel v Holland (1976) · Distsiplinaar karistus EIK iseseisev määratlus · Rikkumise olemus · Klassifikatsioon siseriikliku õiguses Öztürk v Saksamaa (1984) puudutab liiklusrikkumist. Saksamaa dekriminaliseeris liikluseeskirjaderikkumised. Ehk nad ei lähe kriminaalõigusele vaid olid kergemad ja läksid väärteona kirja. Kohus ütles, et dekriminaliseerimine ei vabasta riiki art 6st. Riik ei saa ise ennat vabastada art 6st. Öztürk saavutas seda et tema liiklusreeglide rikkumine läksid ikkagi kriminaalsüdistuse alla. Õigus pöörduda kohtusse. Kohus erinevate kaasustega seda kinnitanud et art 6 sisaldab õigust pöörduda kohtusse. Golder v UK (1975) Airey v Iirimaa (1978)
Venemaal kaaluti) 1806 tsiviilprotsessikoodeks 1807 kaubanduskoodeks 1808 kriminaalprotsessikoodeks Kaotas sünnipärased privileegid Ütles, et riigiametid peavad minema kõige võimekamatele Lubas usuvabadust Õigus/seadus on avalik ja kehtib alles pärast avalikustamist Seaduse puudumine ei pea takistama õigusemõistmist Naine jäi perekonnas mehele allutatuks Karistusseadustik dekriminaliseeris nõidumise, hereesia jmt 32. Venemaa õiguslik areng Russkaja pravdast 19. sajandi kodifikatsioonini Ruskaja pravda Kiievi Venemaa õiguskoodeks Kirja pandi 12. saj alguses, vanim säilinud tekst 1284 Umbes 100 käsikirja Esmakordselt publitseeris August Ludvig v. Schlözer 1757 Kuigi Vana-Vene riik oli Bütsantsiga tihedates sidemetes, on seadustes seda mõju vähe