Kuritegude raskusastmed Esimese astme kuritegu on süütegu mille eest raskeima karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne või sundlõpetamine. Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest raskeima karistusena on ette nähtud tähtajaline vangstus kuni viis aastat, rahaline karistus või arest. Väärtegudel astmed puuduvad. Karistusseadustiku kehtivus Ajaline kehtivus Seadusel, mis kergendab karistust või dekriminaliseerib kuriteo on tagasiulatuv jõud ning vastupidiselt ei ole. Eesti karistusõigus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil ning õhu- või meresõiduki suhtes, ükskõik kus see ka ei asu. Süüteo koosseis on teo kirjeldus. Süüteo koosseisu on kahte liiki. I Süüteo objektiivsed tunnused- kus, kuidas, mida kasutades, kelle suhtes jne II Süüteo subjektiivsed tunnused- vaimne häire, traumad, tahtlik on tegu siis, kui isik soovib teo tagajärje saabumist ja teab selle õigusvastasusest.
Juhul, kui karistuse kohaldamise momendil kehtib juba uus kriminalseadus, mis vähendab või hoopis kõrvaldab karistuse antud teo eest, siis ei ole raske karistuse kohaldamine üldpreventsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalik. Isikud, keda see karistus peaks mõjutama loobumaks kuriteo toimepanemisest, teavad üldreeglina, et neid ähvardab sama teo toime panemise korral juba uus kergem karistus. Seega ei ole võimalik raskema karistusega aidata kaasa üldpreventsioonile. Ning kui uus seadus dekriminaliseerib mainitud teo, siis see tähendab, et kas ühiskond ei ole enam üldse huvitatud antud tegude ärahoidmisest, või et ei peeta vajalikuks kasutada antud tegude ärahoidmiseks kriminaalkaristusi. 14. Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip Selleks, et vältida õiguskaitseasutuste ülekoormatust, on vajalik, et õiguskaitseasutuste lahendid oleksid võimalikult kergelt ja täpselt ette ennustatavad. Juhul kui õiguskaitseasutuse poole
Juhul, kui karistuse kohaldamise momendil kehtib juba uus kriminalseadus, mis vähendab või hoopis kõrvaldab karistuse antud teo eest, siis ei ole raske karistuse kohaldamine üldpreventsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalik. Isikud, keda see karistus peaks mõjutama loobumaks kuriteo toimepanemisest, teavad üldreeglina, et neid ähvardab sama teo toime panemise korral juba uus kergem karistus. Seega ei ole võimalik raskema karistusega aidata kaasa üldpreventsioonile. Ning kui uus seadus dekriminaliseerib mainitud teo, siis see tähendab, et kas ühiskond ei ole enam üldse huvitatud antud tegude ärahoidmisest, või et ei peeta vajalikuks kasutada antud tegude ärahoidmiseks kriminaalkaristusi. 14. Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip Selleks, et vältida õiguskaitseasutuste ülekoormatust, on vajalik, et õiguskaitseasutuste lahendid oleksid võimalikult kergelt ja täpselt ette ennustatavad. Juhul kui õiguskaitseasutuse poole
annaabi.ee 
