järelpotentsiaal ja pos järelpot). AP tekkemehhanism kui erutus on saavutanud kriitilise piiri, siis Na/K pumba töö häirub ajutiselt, tekib AP, Na konsentratsioon kasvab ja seejärel Na pump sulgub, avaneb K pump ja K konsentratsioon kasvab. AP iseärasused lävi- ja üleläviärritused kutsuvad alati esile ühesuguse max amplituudiga AP ehk vastureaktsioon toimub seaduse kõik või mitte midagi järgi. AP liigub mööda närvi ja lihaskiudu ilma dekremendita (amplituudi alanemiseta) Erutuslaine leviku seadused Kudede anatoomilise ja füsioloogilise terviklikkuse seadus: erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid nende anatoomilise terviklikkuse ja rakumembraani normaalse funktsionaalse seisundi tingimustes. Isoleeritud juhtivuse seadus: närvi- ja lihaskiudu mööda liikuv erutus ei kandu naaberkiududele. Erutuse kahepoolse leviku seadus: närvi- ja lihaskoe mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas
o puhkeolekule iseloomuliku membraani polarisatsiooni ja ioonide jaotuse taastumise rakus ning koevedelikus. See protsess kajastu aktsioonipotentsiaali langevas kõveras. Aktsioonipotentsiaali iseloomustavad järgmised iseärasused: *Lävi- ja üleläviärrituste korral tekib alati ühesuguse (maksimaalse) amplituudiga aktsioonipotentsiaal e vastusreaktsioon ärritajale toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi. *Aktsioonipotentsiaal levib mööda närvi- ja lihaskiudu ilma dekremendita, s.o amplituudi alanemiseta. Erutav postsünaptiline potentsiaal. kujutab endast postsünaptilise membraani lokaalse depolarisatsiooni mediaatori (N: atsetüülkoliini) toimel. Kui erutava postsünaptilise potentsiaali väärtus saavutab depolarisatsiooni kriitilise piiri taseme, siis tekib mööda rakumembraani leviv aktsioonipotentsiaal. Seejuures toimub sageli alläviste postsünaptiliste potentsiaalide ajaline või ruumiline summeerimine
annaabi.ee 
