o erakorralise dekreedi eesmärk on tagada riigi julgeolek. Reeglina võib neid anda siis, kui kogu riigis või selle osas on kehtestatud erakorraline seisukord; o erakorralise dekreedi õiguslikuks aluseks on põhiseadus ja vastavad eriseadused. Põhiseaduses sätestatakse tavaliselt selle õiguse ulatus, seda teostavad organid ja teostamise üldine protseduur. Erakorralised dekreedid erinevad selles suhtes dekreetseadustest. Viimaste aluseks on üksnes põhiseadus; o erakorralise dekreedi teostajaks on avalik administratsioon. Selleks on tavaliselt riigipea, harvem mõni teine riigiorgan. hädadekreedid. Hädadekreet on üldakt, mida antakse kehtivas õiguses määratletud nn. hädaolukordades. Hädadekreedi olulisteks tunnusteks on: o hädadekreeti teostatakse üksnes hädaolukordades. Viimased sätestatakse tavaliselt põhiseaduses, erandlikult ka eriseadustes. Nn
Erakorralistele dekreetidele on iseloomulikud järgmised momendid: 1) erakorralise dekreedi eesmärk on tagada riigi julgeolek. Reeglina võib neid anda siis, kui kogu riigis või selle osas on kehtestatud erakorraline seisukord; 2) erakorralise dekreedi õiguslikuks aluseks on põhiseadus ja vastavad eriseadused. Põhiseaduses sätestatakse tavaliselt selle õiguse ulatus, seda teostavad organid ja teostamise üldine protseduur. Erakorralised dekreedid erinevad selles suhtes dekreetseadustest. Viimaste aluseks on üksnes põhiseadus; 3) erakorralise dekreedi teostajaks on avalik administratsioon. Selleks on tavaliselt riigipea, harvem mõni teine riigiorgan. Hädadekreet on üldakt, mida antakse kehtivas õiguses määratletud nn. hädaolukordades. Hädadekreedi olulisteks tunnusteks on: 1) hädadekreeti teostatakse üksnes hädaolukordades. Viimased sätestatakse tavaliselt põhiseaduses, erandlikult ka eriseadustes. Nn. hädaolukorraks võivad olla loodusõnnetused,
Erakorralistele dekreetidele on iseloomulikud järgmised momendid: 1) erakorralise dekreedi eesmärk on tagada riigi julgeolek. Reeglina võib neid anda siis, kui kogu riigis või selle osas on kehtestatud erakorraline seisukord; 2) erakorralise dekreedi õiguslikuks aluseks on põhiseadus ja vastavad eriseadused. Põhiseaduses sätestatakse tavaliselt selle õiguse ulatus, seda teostavad organid ja teostamise üldine protseduur. Erakorralised dekreedid erinevad selles suhtes dekreetseadustest. Viimaste aluseks on üksnes põhiseadus; 3) erakorralise dekreedi teostajaks on avalik administratsioon. Selleks on tavaliselt riigipea, harvem mõni teine riigiorgan. Hädadekreet on üldakt, mida antakse kehtivas õiguses määratletud nn. hädaolukordades. Hädadekreedi olulisteks tunnusteks on: 1) hädadekreeti teostatakse üksnes hädaolukordades. Viimased sätestatakse tavaliselt põhiseaduses, erandlikult ka eriseadustes. Nn. hädaolukorraks võivad olla loodusõnnetused,
annaabi.ee 
