liigitada kolme rühma: dekreetseadused; Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: o dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; o dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et dekreetseaduste andmise õigus on sätestatud põhiseaduses; o dekreetseadusi annab administratsioon. Tavaliselt on selleks riigipea. Dekreetseaduste andmine on iseloomulik detsentraliseeritud legislatsiooniga riikidele. Siin on tavaliselt läbi viidud legislatsooni valdkondade piiritlemine parlamendi ja haldusorganite vahel.
tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: 1) dekreetseadused; 2) erakorralised dekreedid; 3) hädadekreedid. Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; 2) dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et dekreetseaduste andmise õigus on sätestatud põhiseaduses; 3) dekreetseadusi annab administratsioon. Tavaliselt on selleks riigipea. Dekreetseaduste andmine on iseloomulik detsentraliseeritud legislatsiooniga riikidele. Siin on tavaliselt läbi viidud legislatsooni valdkondade piiritlemine parlamendi ja haldusorganite vahel. 54 Erakorralisi dekreete antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud
tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: 1) dekreetseadused; 2) erakorralised dekreedid; 3) hädadekreedid. Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; 2) dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et dekreetseaduste andmise õigus on sätestatud põhiseaduses; 3) dekreetseadusi annab administratsioon. Tavaliselt on selleks riigipea. Dekreetseaduste andmine on iseloomulik detsentraliseeritud legislatsiooniga riikidele. Siin on tavaliselt läbi viidud legislatsooni valdkondade piiritlemine parlamendi ja haldusorganite vahel. 54 Erakorralisi dekreete antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud
annaabi.ee 
