rõõmudest. Kuigi mitmed muusikateadlased on seda reeglit tsiteerinud, mõistavad vähesed neist fakti, et antud reeglit sellisel kujul ei aktsepteeritudki. Paleotti päevik annab alust arvata, et hispaanlased olid muusika säilitamise poolt, sest seda oli kasutatud iidsetest aegadest peale usklike jumala rüppe kutsumiseks. Üldkogudustes propageerisid Granada, Coimbra ja Segovia piiskopid pika reeglitejoru lühendamist üheks üldiseks dekreediks, milles on kolm alalõiku: saamahimu, jumalakartmatus ja ebausk. See idee leidis toetust mitmete teiste prelaatide hulgas, ka paavstlike legaatide kolleegiumi presidendi, Mantova piiskopi Ercole Gonzaga poolt. 5 Vaidluste järgselt jäi sellesse dekreeti vaid viisteist sõna muusika kohta (mida missade tähistamisel silmas pidada ja mida vältida) ning mille mõte oli hoiduda nii instrumendi kui ka
üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Seadus - on seaduse vormis kas Riigikogu poolt (Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras) või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Seadlus – seaduse jõuga õigusakt, mida võib PS §109 alusel anda Vabariigi President, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral. Teoorias nimetatakse seadlust ka dekreediks. Määrus – seadusele alluv üldakt. Tunnused: Ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Määrus on seadusele alluv üldakt (selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest). Käskkiri – üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Põhiseaduse §94 põhjal annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju.
annaabi.ee 
