Seal oli ta silmitsi tõelise väljakutsega: Leonardo da Vinci ja Michelangelo olid püstitanud kunstis uusi norme: sellistest polnud varem unistatudki. Raffaelil puudusid Leonardo tohutud teadmised ja Michelangelo jõulisus. Mõlema kunstigeeniusega oli nende ettearvamatuse pärast raske läbi saada. Ent Raffael oli leebe iseloomuga, mis tuli kasuks suhete seadmisel mõjuvõimsate patroonide- paavstidega. 1508 suundus ta Rooma, kus teenis kunstilembese paavsti Julius II juures, dekoreerides Vatikani palee saale ja tegutsedes ka arhitektina- ta jätkas Baramante tööd Püha Peetruse katedraali kallal. Paavst Julius II palus Raffaelil freskodega kaunistada kolm piduruumi Vatikanis, nn. stanza`d. Esimene Raffaeli kaunistatud ruum on Stanza della Segnatura ehk allkirjaruum, kus paavstid kirjutasid alla bulladele, paavsti pidulikele läkitustele. Lisaks allkirjaruumile maalis Raffael veel Heliodoruse stanza ja Tulekahju stanza. Stanza della Segnatura laevõlvile maalis Raffael neli
seda Firenze toomkiriku nelitise kuplis. Suurim ja tuntuim kuppelehitis oli renessansi ajal Püha Peetruse kirik. · Pilaster on lame püstine seinasammas (piilar). See eendub seina pinnast, kuid pole sellest eraldatud. Pilaster koosneb samadest osadest kui sammas baas, tüves ja kapiteel. Pilastri eesmärk on kanda ja tugevdada müüri, kuid hilisemas arhitektuuris on sellel pigem kunstiline mõte, dekoreerides ja liigendades hoone fassaadi. Ehitati algselt Vana-Roomas, elementi kasutati eriti renessanss- ja klassitsistlikus stiilis. · Horisontaalsus Renessanssi ajal tekkis antiigi eeskujul horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkasid rustikamotiiv ja ümarkaar. · Rustika rohmakalt (talupoeglikult) tahutud esipinnaga kantkividest e kvaadritest seinamüür
5 Pilaster lame nelinurkne seinasammas (poolsammas), baasist, tüvesest ja kapiteelist koosnev arhitektuuridetail, mis toetab talastikku ja liigendab seinapinda (eendub seinast, kuid ei ole sellest eraldatud). Pilaster oli eriti omane rooma arhitektuurile, kust see võeti üle renessansi, baroki ja klassitsismi ehituskunsti. Üldiselt on pilastril pigem kunstiline mõte, dekoreerides ja liigendades seina või hoone fassaadi. Pilastrit on kasutatud ka ukse ja akna raamistusena. Piltidel pilastrid. 6 Piilar harilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või ristikujuline. Erinevalt klassikalisest sambast võib piilaril puududa kapiteel (või on asendatud talumiga) ja baas (või on
riigi väärtpaberitrükikojas, mis viidi 1919.a. üle Moskvasse. 1920.a. tuli Eestisse, kus oli Riigi Kunsttööstuskoolis graafikaõppejõud (kuni 1943.a-ni). Tegi kaastööd reklaamibüroole. Käis loomereisidel Saksamaal, Austrias, Sveitsis. Hiljem töötas Tallinnas Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) joonistuskateedris õppejõuna ja juhatajana. 1951.a. professor, millele lisandus hiljem veel aunimetusi ja tiitleid. 1920- 1930.a. tegeles tarbekunstiga dekoreerides põhiliselt ruume. Tuntud hea joonistaja ja graafikuna. Kavandas Eesti Vabariigi esimesed rahatähed ja marke. Joonistas maastikke ja illustreeris muinasjutte (A.Puskini muinasjutud"), tegi ka ex libriseid. Tööd on väga detailsed. Esialgu jätkasid osad kunstnikud ,,vanas vaimus", venemaa-kogemusega kunstnikel oli rohkem nõukogulik temaatika. Kõige silmatorkavam oli E. Okas. Okupatsioonivõim tellis mitmeid monumentaaltöid (,,Estonia" teatri laemaal ja ,,Vabastajate monument"
riigi väärtpaberitrükikojas, mis viidi 1919.a. üle Moskvasse. 1920.a. tuli Eestisse, kus oli Riigi Kunsttööstuskoolis graafikaõppejõud (kuni 1943.a-ni). Tegi kaastööd reklaamibüroole. Käis loomereisidel Saksamaal, Austrias, Sveitsis. Hiljem töötas Tallinnas Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) joonistuskateedris õppejõuna ja juhatajana. 1951.a. professor, millele lisandus hiljem veel aunimetusi ja tiitleid. 1920- 1930.a. tegeles tarbekunstiga dekoreerides põhiliselt ruume. Tuntud hea joonistaja ja graafikuna. Kavandas Eesti Vabariigi esimesed rahatähed ja marke. Joonistas maastikke ja illustreeris muinasjutte (A.Puskini muinasjutud"), tegi ka ex libriseid. Tööd on väga detailsed. Esialgu jätkasid osad kunstnikud ,,vanas vaimus", venemaa-kogemusega kunstnikel oli rohkem nõukogulik temaatika. Kõige silmatorkavam oli E. Okas. Okupatsioonivõim tellis mitmeid monumentaaltöid (,,Estonia" teatri laemaal ja ,,Vabastajate monument"
annaabi.ee 
