Kasutamine Noorelt on toiduks mitmetele taimtoidulistele loomadele, hiljem karvane ja vähemsöödav. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Õitel elavad ka ämblikud, kes ootavad nektarit sööma tulevaid väikesi putukaid. Noori taimi söövad meelsasti veised, kuid jämedaid varsi ei sööda ja ta muutub niiduumbrohuks. Juur on magus, suhkrurikas ja kasutatav ka inimese toiduna. Suurte lehtede tõttu sobib aeda dekoratiivtaimeks. Kasutatud kirjandus http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/skaruputk.ht m https:// et.wikipedia.org/wiki/Sosnovski_karuput k http:// www.keskkonnaamet.ee/public/karuputke voldik_2012.pdf Tänan kuulamast!
Third level Paljuneb seemnete ja roomavate Fourth level võsunditega. Fifth level Kasvab soodes ja veekogude kallastel. Liigniiskes mullas metsistub. Nõrgalt mürgine. Sobib hästi niiskete alade dekoratiivtaimeks, on ka täidisõielisi vorme. Viited: Eesti taimed http://bio.edu.ee/taimed/ Puud ja põõsad http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/ Vikipeedia http://et.wikipedia.org
Kõige ohtlikumad võõrad taimeliigid on invasiivsed puud, sest nad võivad seniseid kooslusi ja edaspidi koguni terve ökosüsteemi ulatuslikult ümber kujundada, muutes elutingimused paljudele eri elustikurühmadest kohalikele liikidele ebasoodsaks. [12] Kõige tuntum selline invasiivne rohttaim on sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi), mis toodi inimese poolt 5 1950-60-tel aastatel Kaukaasiast Eestisse loomasöödaks, mee- ja dekoratiivtaimeks. Kahjuks on tegu taimega, mis on ohtlik loodusele ja seejuures ka inimesele ning koduloomadele (peamiselt siiski lemmikloomadele). Karuputke taimemahl põhjustab inimesele ja koduloomadele põletushaavu. Need haavad paranevad aeglaselt ja halvasti, mõnigi kord jäävad kokkupuudet selle jõuliselt leviva võõrliigiga meenutama inetud armid. Eriti ohtlikud on taimed lastele. Tõrjeks on pikaajaline protsess: korduv niitmine, mürgitamine, õisikute
annaabi.ee 
