SÜRREALISM(sünnib II MS järgses Pariisis, Prantsusmaal)- tekkepõhjused: avastati H.Bosch'i looming; S.Freud'i unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteooria. Kompositsioon: tavalised esemed seotakse omavahel ebatavalistesse seostesse. Pintslikäsitlus: traditsiooniline, realistlik, ülitäpne, tõene, veristlik. SALVADOR DALI tahab kustutada reaalse ja ebareaalse piiri; seksuaalsus on liikumapanev jõud. JOAN MIRO dekoratiivstiil, mida sai kasutada monumentaalsetes seinamaalides. Absurdne huumor; unenäolised miljööd; ruumilst sügavust ei rõhutata. Veel sürrealiste: RENE MAGRITTE, GIORGIO DE CHIRICO, YVES TANGUY NAIVISM eripära: nad pole saanud kunstiharidust, täiskasvanud maalivad lapsepäraselt, nö pühapäevamaalijad, pärit kõrvalistest paikadest, kus kunstikoole pole lähedal(Eestis Saarmaa). Tihti jätkavad nad rahvakunsti traditsioone; eriline jutustamisrõõm ja huvi detailide vastu. FRIDA
kujutas linnavaateid või siseruume, nt ,,Evangeelne natüürmort" ja ,,Tänavamaelanhoolia ja müsteerium". Tuntud sürrealist oli ka Salvador Dali, kel oli teatraalne ja skandaalne looming ning samasugune eraelu. Tema teoste tuumik koosneb sümbolitest pannkoogilaadsed kellad, kõrv, ninasarvik, rohutirtsud. Tuntud oli ka Magritte, kes oli irooniline, nt ,,Ravitseja" ja ,,Sööst läbi aja". Max Ernst, ,,Kuningas Ubu", Miró katalaani kunstnik, omalaadne dekoratiivstiil erinevatest kujudest. Masson kasutas kunstis spontaansuse abi. Tanguy lähtus spontaansusest, sage element loomingus oli viburlased, rannakivisid meenutavad kujundid, mis olid pärit alateadvusest. Eesti kunst 3 Eesti kunsti lähtemeistrit olid Weizenberg, Adamson ja Köler. Kuni 19 saj lõpuni räägitakse Eesti ala kunstist, jagunes baltisakslaste kunstiks ja eesti talurahva kultuuriks (19 saj keskpaigas ilmus eesti