ning tihti ebasümmeetriliselt kujundatud ornamentika eelistab stiliseerimata, naturalistlikke motiive. Tüüpilisemaid rokokoo- ornamente on orvand (kujutab enesest voldistatud servadega lamedat lahtist teokarpi); see on tavaliselt kese, mille ümber on koondatud kaunistused ja nikerdised. Sirget joont püüab rokokoo vältida; tüüpiline rokokoostiilile on spiraalina väänlev joon. Seinu katvate õrnatooniliste pannoode keskel on rikkalikes raamides peeglid ja dekoratiivmaalid. Kuninganna Marie-Antoinette buduaar, Fontainebleau loss The Council Chamber, Fontainebleau loss Orvand ● Rokokoostiili arengus eristatakse kaht faasi. Varajast rokokood nimetatakse regendistiiliks ehk style Règence`iks. Selle tähtsamaid esindajaid on Robert de Cotte ja Gilles Oppenordt. Robert de Cotte (1651-1735) lõpetas Versailles`lossi kabeli. Eraisikutele ehitatud majade sisekaunistustega valmistab ta teed rokokoole. Eriti kuulus on
autorite koost��d maalide loomisel. Snyders oli eelk�ige tuntud kui erakordne animalist ja vaikelude meister, ning maalis seega puuviljade, lillede ja loomade kujutisi n�iteks Rubensi t��dele, samal ajal kui Snydersi t��dele maalisid omakorda elemente tema tollased kolleegid. Kunstnikul oli Antwerpenis ka oma heal j�rjel olev ateljee mitmete abilistega. Meistri loomingulise p�randi hulgas omavad erilist kohta suurejoonelised dekoratiivmaalid, mis said nimetuse �Panipaigad� ja �Poed� ning olid loodud mastaapsetesse esindusruumidesse. K�esoleval ajal on Frans Snydersi omaaegsed edukad t��d esindatud Amiensi, Amsterdami, Antwerpeni, Baseli, Besan?oni, Braunschweigi, Br�sseli, Budapesti, Kopenhaageni, Dresdeni, Genti, Karlsruhe, Kasseli, Madridi, M�ncheni, Oxfordi, Pariisi, Philadelphia, Stockholmi, Viini, Sankt-Peterburgi ja Moskva muuseumites.
annaabi.ee 
