nende hulgast valimises ja konkreetse eseme jaoks kohandamises. Dekoratiivtehnikaid oli peale nikerduse teisigi. Veneetsias oli eriti hinnatud intarsia: puupinna sisse uuristati vastavalt soovitud ornamendile või kujundile nisid, millesse siis paigutati vastav ornament või kujund, kuid juba teisest materjalist elevandiluust, metallist, pärlmutrist või mõnd teist värvi puuliigist. Veel üheks levinud dekooriviisiks oli nn. Sartrööslik mosaiik, mis sai tuntuks Püha Bruno mungakloostrite kaudu: erinevatest puuliikidest ja elevandiluust lõigati välja kõik soovitud mustri kujundid ning kleebiti üksteise külge; kui selline plaat oli kuivanud, saeti see väga õhukesteks kihtideks, mis siis omakorda kleebiti eseme pinnale. Sartrööslik mosaiik kasutas tavaliselt geomeetrilisi mustreid. Kogu ornamentika oli renessanssis erakordselt rikkalik: siin kasutati kõiki juba antiigis
paarkümmend kirstu. Dekooritehnikaid oli peale nikerduse teisigi. Veneetsias oli näiteks eriti hinnatud intarsia: 29 puupinna sisse uuristati vastavalt soovitud ornamendile või kujundile nišid, miliesse siis paigutati vastav ornament või kujund, kuid juba teisest materjalist - elevandiluust, metallist, pärlmutrist või mõnd teist värvi puuliigist. Veel üheks levinud dekooriviisiks oli nn. šartrööslik mosaiik, mis sai tuntuks Püha Bruno mungakloostrite (asutatud 1084 Cartusias, prantsuse k. Chartreuse) kaudu: erinevatest puuliikidest ja ele-vandiluust lõigati välja kõik soovitud mustri kujundid ning kleebiti üksteise külge; kui selline plaat oli kuivanud, saeti see väga õhukesteks kihtideks, mis siis omakorda kleebiti eseme pinnale. Šartrööslik mosaiik kasutas tavaliselt geomeetrilisi mustreid.