sajandi keskpaikugi oma arhailise lõike. Vanadel rahvarõivastel esinev taimeaineline mulgi tikand omas teistsugust ilmet oli muistne. Selle tikandi erinevus seisnes ornamendis, selle ainestikus, värvustes ja tikkimistehnikates, teda esines sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurättidel. Seesugusne tikand kandsi keskaegse väljenduslaadi pitserit. Eelkõige väljendus see üksikmotiivide kasutusviisis, mil motiivid paiknesid romaani ja gooti dekoorile iseloomulikult üksteise kõrval, kokkusulatamata ning seejuures ka ajastule väga tüüpilises süsteemis. Paistu, Tarvastu, Helme kihelkonnad kuulusid etnograafiliselt Lõuna-Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgi idaosa, eriti Helme kihelkond, oli
saj.). Üleminekul romaani stiilist gootikale 13. sajandil hakatakse palju ehitama kodakirikuid, eriti Vestfaalis. Neis üleminekuaja kirikutes hakkavad romaani stiilile omased tunnusjooned taanduma gooti stiili ees. Konstruktsioonis kohtab järjest enam teravkaart, liseenide asemel liigendavad seinu 46 tugipiidad (St. Georgi kirik Limburgis,13.saj.).Suurt tähelepanu pööratakse skulptuursele dekoorile (Paderborni toomkirik, 13.saj.; Münsteri toomkirik, 13.saj. II veerand). Saksa romaani arhitektuuris on suur osa ka telliskiviarhitektuuril, eriti Põhja Saksamaal. Nende kirikute arhitektuur on lihtne, tüüpilisemate ehisvormidena kasutatakse fassaadil ümarkaarfriisi, kus kaared üksteisest läbi pöimuvad (Lüübeki toomkirik,12.saj. lõpp, 13.saj. algus; Ratzeburgi toomkirik, 12-13.saj. Profaanarhitektuuri on Saksa aladel suhteliselt vähe säilinud. Varased romaani ajastu
annaabi.ee 
