Nii loovkogemus kui ka pöördumine toimivad läbi kriisi ja otsingu, milles püütakse leida lahendus sisemistele vastuoludele. Järgneb sisemine selginemine, milles avastatakse uus lähenemis- ja seletusviis. Seda elatakse läbi kui sisemist kirgastumist, selguse saabumist, uut arusaamist, mida rakendatakse praktikas. 23. Apostaasia ehk dekonversioon. Apostaasia motiivid ja liigid. Apostaasia ehk dekonversioon tähendab usust taandumist üksikisiku tasandil Apostaasia ehk dekonversiooni üks vorme on usuvahetus (religious switching). See tähendab sisulist ja/või vormilist üleminekut teise religiooni või ka usulisse organisatsiooni. 1. Autonoomiat taotlejad on inimesed inimesed, kes muutuvad mõtlemises iseseisvateks, lõpetades kas sekularismis või usulises mõttes hereesias 2. Paradiisist väljajäetud, keda iseloomustab sügav kiindumus oma usulisse traditsiooni ja väga kõrged lootused selle suhtes. 3
siiski üsna ilmekalt organisatsioonilise eemalejäämise tüpoloogiate sisu. Näiteks räägib Hale anti-institutsionalistidest, kes vastandavad oma tõelise usulise pühendumise organisatsioonile. Läbipõlenutest, kes lahkuvad, sest on ennast ammendanud. Skandalistidest, kes otsivad vastuolusid ja konflikte. Hale üldine järeldus on, et nii nagu pöördumine, on ka usust taandumine väga isiklik ja isikupärane fenomen. Apostaasia ehk dekonversiooni üks vorme on usuvahetus (religious switching). See tähendab sisulist ja/või vormilist üleminekut teise religiooni või ka usulisse organisatsiooni. Vormiliselt võib see tähendada nii üleminekut teise kirikusse või ka liitumist teise religiooni pooldajatega. Niisuguse protsessi põhjused võivad olla näiteks üleminek oma abikaasa usutraditsiooni või ka mistahes eelloetletud motiivides, mis nõrgendab inimese sidet oma kodukuuluvusega. Omaette teema on