klausliga ühinesid ka Suurbritannia, Saksa LV ja Prantsusmaa. 1980. aastate alguseks muutus Balti küsimus rahvusvahelisel tasemel igapäevaseks kõneaineks. 1983. aastal kuulutas USA president Reagan 14. juuni Balti vabaduse päevaks. Balti apellile tuginedes võttis Euroopa Parlament 13. jaanuaril 1983 vastu deklaratsiooni, milles tehti ettepanek tõstatada Balti küsimus ÜRO dekoloniseerimiskomisjonis. Balti küsimuse päevakorda tõusmine rahvusvahelises poliitikas julgustas Balti rahvaid vastupanu jätkama ning aitas luua eeldusi oma iseseisvuse taastamiseks.
esindajatega ning kinnitama mittetunnustamispoliitika jätkumist. Selle klausliga ühinesid ka Suurbritannia, Saksa LV ja Prantsusmaa. 1980. aastate alguseks muutus Balti küsimus rahvusvahelisel tasemel igapäevaseks kõneaineks. 1983. aastal kuulutas USA president Reagan 14. juuni Balti vabaduse päevaks. Balti apellile tuginedes võttis Euroopa Parlament 13. jaanuaril 1983 vastu deklaratsiooni, milles tehti ettepanek tõstatada Balti küsimus ÜRO dekoloniseerimiskomisjonis. Balti küsimuse päevakorda tõusmine rahvusvahelises poliitikas julgustas Balti rahvaid vastupanu jätkama ning aitas luua eeldusi oma iseseisvuse taastamiseks. NSV Liidu nõrgenemise põhjused 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvendas 1970. aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks