See kuidas teksti hiljem mõtestatakse ja tema roll ei ole midagi, mida väljendaja saaks kindlaks määrata. Ka tõlgendajad võivad erinevalt aru saada. Tekst ei ole ainult raamat, iga teksti võib alati ,,lugeda", leida sellest süsteemselt tuletatavaid tähendusi. Nt kootud Kindakirjad võivad anda edasi informatsiooni, kuid ei pruugi seda teha. Tuulelipud räägivad selle maja elanike kohta. Inimene, kes koodi valdab saab aru. Teksti üks omadusi on see, et ta peab olema dekodeeritav ja tõlgendatav. Tekste on väga erinevaid liike: majad, linnad, tants. Kultuuri praktikad: tegevused, milles inimene kultuurikandjana on alati hõivatud. Peaaegu kõik, mida teeme, on nimetatav praktikaks. Kus luuakse, antakse edasi ja põlistatakse ja tõlgendatakse tähendusi, mis on kultuurilise tegevuse eeldus ja tunnus. Võime rääkida erinevatest praktikatest, mis meie igapäevases elus on, mis toimuvad reeglite järgi, millest osalejad on teadlikud.
väikestele esemetele (nt elektroonikakomponendid); • tunduvalt suurem info võimalik maht võrreldes vöötkoodiga; • tänu info mitmekordsele jaotamisele on koodid palju kindlamad kahjustuste vastu, st koodi osalise hävimise korral on kood veel dekodeeritav. See on eriti oluline, sest tavapärase vööt- koodi puhul kirjutatakse info enamasti ka vöötkoodi alla inimesele loetavalt. Kahemõõtmeliste koodide puhul on selline koodi ümberkirjutamine inimesele loetavas vormis andmete suure hulga tõttu praktiliselt võimatu;
annaabi.ee 
