4 Häirekindel kood -> BCH (15,7) ja RS GF(16) 5-kordse veaparandusega Eriti tähtsa häirekindlate koodide klassi moodustavad BCH koodid, mis on mitmekordseid vigu parandav tsükkelkood. Koodi kasutatakse arvutustehnikas, andmeedastusel, info salvestamisel ja ka meresides. Häirekindel kood BCH (15,7) Tegemist binaarse ehk kahendkoodilise BCH koodiga. Sümbolite arv koodiblokis : 15, infosümbolite arv koodiblokis: 7. Kodeerima peab nii, et oleks võimalik kasutada algebralisi dekodeerimis meetodeid. BCH koodid koostatakse parandama vigu kuni q kordsusega. See tähendab, et parandatakse kõik vead kuni kordsusega q kaasaarvatud. BCH koodi lubatud koodsõnade omadused on dekodeerimise aluseks. BCH (15,7) koodsõna pikkuseks on 15 sümbolit. Kuna kasulikke infosümboleid on 7, siis koodi liiasuseks on 8. Seega on kood võimeline parandama 2-kordseid vigu. BCH koode koostatakse järgmiste eeskirjade alusel: 1. Valitakse sobiv koodipikkus n= 2m - 1 2
jagatakse õigusi erinevatele kasutajatele. 46. ASN. 1 ASN - Abstract Syntax Notation 1 - standardiseeritud keel, mis määratleb, mis kujul andmeid saadetakse üksteisest erinevate kommunikatsioonisüsteemide vahel. ASN.1 garanteerib, et kõik osapooled tõlgendavad anmeid täpselt ühtemoodi, luues ühtse standardiseeritud süntaksi rakenduskihi programmide omavaheliseks suhtlemiseks. Iga kommunikatsioonirakendus sisaldab sarnast ASN.1 kodeerimis/dekodeerimis moodulit, mis on kirjutatud just antud rakendusele sobivas keeles vastavalt süsteemile. Kui soovitakse infot vahetada, muudetakse see ASN.1 ja saadetakse, teine pool dekodeerib selle kasutades oma süsteemile sobivaid dekodeerijaid ja saab saadetud teatest täpselt õieti aru. Ei teki probleeme seoses süsteemide erinevate tähemärgitabelite, riistvaraliste või tarkvaraliste erinevustega. Sisuliselt analoogiline HTML-keelele,
Süsteemi kuulub ka arvuti. Kaasaegsetes arvprogrammjuhtimissüsteemides kasutatakse enamasti mikro- protsessorit või arvutit. Sellise arvprogrammjuhtimissüsteemi struktuuriskeemi on kujutatud joonisel 5.16. Programm sisestatakse mikroarvutisse programmikandjalt PK või juhtimispuldist JP läbi programmi sisestamise ploki PSP ja sisend-väljundseadme SVS1. Edasi suunatakse ta arvuti mäluseadmesse. Püsimäluseadmesse PMS on salvestatud programmi püsiosad, dekodeerimis-, interpoleerimis- ja vajalike arvutuste andmed. Joonis 5.16 Operatiivmäluseadmesse OMS tuleb peale juhtimisprogrammi andmete ka jooksev info tehnoloogilise protsessi kulgemisest (andurid TSA) ja kaitseseadmete ja blokeeringute seisundist. Kõigi nende andmete alusel töötatakse välja elektriajami EA ja tööpingi elektroautomaatikaseadmete EAut juhttoimed. Side arvuti ja pingi elektriseadmete vahel toimub läbi sisend-väljundseadmete SVS2...SVS4.
annaabi.ee 
